Admiraliteedi basseini ääres asuvad nüüd kaptenipingid

Eesti Kaptenite Klubi ja Tallinna Sadam avasid 7. juulil Vanasadamas nimelised pingid Eesti merenduse suurkujudele. Pinkide asukohaks on Admiraliteedi basseini ümbrus, mis kujuneb tulevikus austuspaigaks kõigile Eesti silmapaistvatele meremeestele.

Idee algataja ja Eesti Kaptenite Klubi liige Tarmo Kõuts: „Need pingid on vaikne, ent kõnekas austusavaldus meestele, kes on oma elu ja kutseoskused sidunud merega ning aidanud ehitada Eesti mereriigi väärikust nii kodus kui kaugemal. Iga nimi siin sümboliseerib kogemust, juhtimist ja pühendumust, millele toetub kogu meie merenduskultuur.”

Esimesena said nimelised tähised viis Eesti kaugsõidukaptenit, kelle elutöö on jätnud sügava jälje nii Eesti mereajaloosse kui ka professionaalsesse merenduskultuuri:

Kaugsõidukapten, merekultuuri ja mereterminoloogia arendaja

Töötas Eesti Merelaevanduses 1959–1992 vanemtüürimehe, kapteni ja juhenduskaptenina.

Oli Estonia laevahuku uurimiskomisjoni esimees (1994–1997).

Pühendus Eesti merekeele arendamisele, oli Merekeele nõukoja asutaja ja esimees.

Panustas“ Mereleksikoni“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatu“ koostamisse.

Tunnustatud merenduse mõtestaja ja merelise identiteedi hoidja.

Kaugsõidukapten, Eesti Merelaevanduse juht (1978–1987), Pärnu Merekooli õpetaja

Töötas alates 1950. aastast tüürimehe ja kaptenina Põhja mereteedel, Murmanski Riiklikus Merelaevanduses ning hiljem Eesti Merelaevanduses.

1978–1987 Eesti Merelaevanduse ülem, juhtis ettevõtet ajal, mil see oli üks suurimaid merendusettevõtteid NSV Liidus.

Muuga sadama idee algataja,

Eesti NSV Ülemnõukogu liige (X ja XI koosseis), teeneline transporditöötaja (1974).

„Mereleksikoni“ kaasautor ja toimetuskolleegiumi liige.

Kaugsõidukapten, Eesti Mereväe esimene ülem pärast iseseisvuse taastamist

Murmanski Merelaevanduse ja Eesti Merelaevanduse laevadel meremees, kapten ja juhenduskapten (1949–1994).

Eesti Mereväe esimene ülem (1994–1998), kes andis olulise panuse mereväe taasloomisel.

Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“, Merekeele nõukoja asutaja.

Juhendas ja toetas mitme põlvkonna meremeeste koolitamist.

Kaugsõidukapten, m/l Georg Ots kapten (1980–1992), Tallinki peakapten ja tehnikadirektor

Töötas Eesti Merelaevanduses aastatel 1960–1992. Töötas vanemtüürimehena laeval Vanemuine, mil taasavati Tallinn-Helsingi laevaliin.

Hilisem pikaajaline kapten legendaarse reisilaeva Georg Ots pardal, juhtides ka meeldejäävat reisi Reykjavikki 1986. aastal.

Inreko ja Tallinki juhtivfiguurina aitas kaasa tänapäevase Eesti reisilaevanduse ülesehitamisele.

Oli Tallinki peakapten ja tehnikadirektor kuni 2016. aastani.

Teeneline transporditöötaja, Ülemnõukogu saadik.

Kaugsõidukapten, Vanasadama sadamakapten (1992–2007)

Töötas üle 30 aasta sadamakaptenina

Oli sadamakapten nii nõukogudeaegses merekaubasadamas (1976–1992) kui taasiseseisvunud Eestis Vanasadamas (1992–2007).

Tallinna Olümpiaregati ajal (1980) vastutas laevaliikluse korraldamise eest.

Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“.

Tema juhtimisel kujunes Vanasadamast tänapäevane ja rahvusvaheline reisisadam.