Tallinna Sadama sõnul tohib alates maist nende sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ja muid töid ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse. Antud otsus on järjekordne samm Tallinna Sadama kestliku arengu strateegias muutumaks Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks.
Tallinna Sadama keskkonnajuht Ellen Kaasik ütles, et sadama kestliku arengu strateegia hõlmab plaani vähendada sadama ja seal viibivate laevade mõju keskkonnale. „Meie viimaste aastate ja ka tulevased investeeringud tehnilistesse uuendustesse, nagu kaldaelekter laevadele, automaatne sildumine, reovee vastuvõtuseadmed laevadele ja jäätmete suunamine ringmajandusse, on vaid mõni näide. Samuti vaatasime põhjalikult üle kõik siin osutatavad teenused. Otsus nõuda laevade kerepuhastuse jäätmete kokku kogumist on täna möödapääsmatu, sest igasuguste jäätmete, samuti vetikate, võimalike võõrliikide ning lämmastiku, fosfori jm toitainete vette sattumine toetab niigi tundliku Läänemere keskkonna eutrofeerumist,“ lisas ta.
Nüüdsest saab Tallinna Sadama akvatooriumis kerepuhastusteenust osutada ainult eeldusel et puhastusjäätmed kogutakse kokku, vältimaks nende sattumist merekeskkonda.
Tänaseks on oma valmisolekust pakkuda Tallinna Sadama valdustes kerepuhastusteenust andnud teada Soome ettevõte DG-Diving Group. Ettevõte kasutab laevade puhastamiseks patenteeritud uuenduslikku tehnoloogiat ja eriväljaõppe saanud tuukreid ning arendab praegu kerepuhastusseadet, mille kasutamise korral ei ole tuukreid enam edaspidi vaja. Nii bioloogilisi kui ka keemilisi materjale sisaldavad jäätmed kogutakse kaldal olevasse mahutisse ja filtreeritud vesi juhitakse tagasi merre.
„Laevakere veealust osa tuleb olenevalt aastaajast puhastada 1–2 korda kuus, et hoida ära liigne bioloogiliste osakeste kogunemine veealusele osale. Tänu sellele on laevade liikumine kütuse tarbimise ja kiiruse poolest tõhusam ning nende kered üldiselt hästi hooldatud,“ ütles Mika Rouhola ettevõttest DG-Diving Group Oy. Ettevõtte hinnangul võib 200 meetri pikkuse laevakere veealusele osale koguneda kuni 800 kilogrammi bioloogilist materjali. Veealuseks puhastuseks ettenähtud patenteeritud tehnoloogialahenduse mõtles välja sama ettevõtte omanik Mauri Kalliomäki ning seda kasutatakse juba mitmes Soome ja Rootsi sadamas. Seade vastab Rootsi ametiasutuste keskkonnanõuetele ning IMO ja HELCOM-i suunistele.
Tallinna Sadam panustab vastutustundliku ja keskkonnahoidliku ettevõttena regulaarselt oma keskkonnamõju vähendamisse. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on rõhk keskkonnaprioriteetidel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Tegutsetakse loodus- ja merekeskkonna suhtes alati vastutustundlikult ning lähtutakse teadmisest, et Läänemeri, meie kodumeri, on üks kõige tundlikumaid ökosüsteeme kogu maailmas.
DG-Diving Group Oy on 1982. aastal asutatud tuntud tänapäevane tuukriettevõte, mis tegutseb Läänemere piirkonnas ning mille kontorid asuvad Turus ja Helsingis. Ettevõtte põhitegevusala on laevade veealune hooldamine, remont ja kontrolltööd. Ettevõte tegutseb rohkem kui kümne tuukrimeeskonnaga.
Tallinna Sadam paigaldab viiele Vanasadama kaile Eestis esimese omanäolise projekti raames ABB uusimad kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase ja mürareostust.
„Tallinna Vanasadam on üks tihedaima laevaliiklusega sadamaid Euroopas ning kaldaelektri võimekuse loomine on märgilise tähisega samm laevaliikluse tekitatava keskkonnamõju vähendamisel linnaruumile,“ kommenteeris Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. „Arvestades paranevat õhukvaliteeti ja vähenevat müra, on see positiivne uudis nii kõigile linlastele ja Tallinna külalistele, aga ka laevaoperaatoritele, kes saavad selle läbi panustada linnaruumi keskkonna kvaliteedi arengusse.“
Esimene kaldaelektri võimekusega kai valmib tänavuse aasta lõpus ning see hakkab teenindama Tallinki Tallinn-Stockholmi liini laevasid. Järgmise aasta esimeses pooles tekib kaldaelektri kasutamise võimalus ka Vanasadamas silduvatel Eesti-Soome liini laevadel.
„Arvestuslikult väheneb ühe meie reisilaeva, mis kasutab elektritoiteks rohelist kaldaelektrit vähemalt 7 tundi päevas, CO2 heitmete maht 120 tonni võrra ühes kuus. Samuti avaldub laevamootorite seiskamine paranenud õhukvaliteedis, kuna sadamapiirkonna õhku paiskub vähem heitgaase ja tahkeid osakesi,“ märkis Tallinki laevateeninduse juht kapten Tarvi-Carlos Tuulik. „Oleme oma laevadega juba sellealase esimese sammu teinud Stockholmi sadamas, panustades niiviisi sealse linnaruumi kvaliteeti.“
Paigaldatav tehniline lahendus on kõige kaasaegsem kaldalt laevale (shore-to-ship) lahendus, mille tarnib ABB, ning loob võimaluse ühendada laev maapealsesse võrku 11-kilovoldisel pingel. Ohutuse tagamiseks on kasutusel dubleeritud kontrollmehhanismid, mis tagavad kõrgepinge väljalülitumise igas ohuolukorras. Laeva ühendamiseks kaldavõrku maapealset personali ei vajata – laevameeskond juhib kaugjuhtimispuldiga kail paiknevat kaablikraanat laevaluugini ja ühendab kaabli laeva pistikuga. Laeva elektrisüsteem toimib nii üleminekul kaldaelektrile kui ka tagasiminekul generaatoritoitele ilma katkestusteta.
„Meile on au olla Tallinna Sadama partner Eesti esimese sellise lahenduse rajamisel ning panustada ABB tehnoloogilise võimekusega niivõrd läbimurdelise projekti realiseerimisse,“ märkis ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. „ABB on juhtiv kaldalaadimislahenduste pakkuja juba ligi kakskümmend aastat ning täna on meil selle valdkonna kõige terviklikum lahenduste portfell.“
Tallinna Sadam korraldas viiele Vanasadama kaile (kaid 3, 5, 7, 12 ja 13) kaldaelektri väljaehitamiseks rahvusvahelise riigihanke, mille võitjaks osutus AS Elero. Alajaama seadmed ja automaatika tarnib ABB ning elektriühenduseks vajamineva kaugjuhitava kraana tarnib Eesti ettevõte Scaleup OÜ.
Kaldaelekteri rajamist Vanasadamasse toetab Euroopa Liit Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme projektiga TWIN-PORT 3, mis viiakse ellu koostöös laevafirmade, Helsingi sadama ja Helsingi linnaga. Projekti kogumaksumus on 61 miljonit eurot, sellest Vanasadama kaldaelektri eelarve 3,5 miljonit eurot.
Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Stockholmi Sadam ja Turu Sadam sõlmisid 2016. aastal kokkuleppe, mille kohaselt arendavad Läänemere tihedaima reisiliiklusega ning linnasüdamete vahetus läheduses paiknevad sadamad kaldaelektri lahendusi ühtsest standardist lähtudes.