Vestlussari (H)ARUTUS võtab 13. mail luubi alla Tallinna merejoone ja kogukonna teemad. Eestlastel on aegade algusest peale merega sügav side olnud, oleme sellest loonud laule, raamatuid, kunsti jne. Teame ju kõik ütlust, et mereõhk teeb vabaks ning veel paremini teame seda, milliseid negatiivseid tundeid tekitab olukord, kui see vabadus mingil põhjusel meilt on võetud. Veel lähiajaloost mäletame, kuidas mere sulgemine kogukonnale tekitas palju pahameelt. Kas me tänasel päeval oskame muudatusi paremini kommunikeerida? Kuidas võiks kogukondasid avaliku ruumi loomesse paremini kaasata, et rahul oleksid kõik osapooled?
Tallinna Sadam on astumas esimesi samme pikaajalise ja laiapõhjalise kinnisvara arenduse suunas. Arenduse eesmärgiks on kujundada Vanasadama alast mitmekülgne, uudne ja külalislahke linnaruum, mis pakub linnaelamust ning turvalist ja kvaliteetset avalikku ruumi. Vanasadama ala arendamise eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks linnaruumiks, kus avalik ruum on ühendatud sadama funktsioonidega ning kuhu on oodatud aega veetma nii reisijad kui ka kohalikud elanikud. Hiljuti alustatud Sadama asumi koostöö näitas, et kogukonna valmisolek ja huvi dialoogiks on olemas ja ilmselt on olemas ja laiem huvi, sest parem ja turvalisem avalik ruum on ilmselt iga tallinlase, aga ka eestlase soov.
Teema üle arutlevad arhitekt Ülar Mark, praegune Tallinn abilinnapea ja endine Uue Maailma kogukonna entusiast Madle Lippus, urbanist ja planeerija Regina Viljasaar-Frenzel Linnalaborist ja Tallinna Sadama kinnisvara valdkonna juht Piret Üts . Arutelu modereerib Tallinna Sadama kinnisvara koostöösuhete juht Reti Meema. Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
NB! Enne üritust kell 16:30 on võimalus osa võtta Tallinna Sadama ringkäigust, kus Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal tutvustab Sadama ala ja tulevasi planeeringuid. Ringkäik algab Kruiisiterminali värava ees ja lõppeb Eesti Arhitektuurimuuseumis. Registreeri ringkäigule siin.
(H)ARUTUS toimub algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Sündmus on tasuta.
Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
Seekordne vestlus toimub koostöös Tallinna Sadamaga.
Liitu FB üritusega SIIN
Tallinna Sadam korraldas 3. märtsil 2025 Vanasadama kruiisiterminalis Sadama asumi piirkonna ettevõtetele ja elanikele esimese koostöökohtumise eesmärgiga edendada kogukonnasuhtlust ja jagada olulist teavet.
Esimesel kohtumisel tutvustati Sadama asumi ajalugu, Tallinna Sadama arenguplaane, arutati koostöövõimalusi ning lepiti kokku edasine koostöövorm.
Sadama Asum kuulub Kesklinna linnaossa, hõlmab lisaks sadamaalale ka Tallinna Ülikooli linnakut, Rotermanni kvartalit, mitmeid muuseume, hotelle, äri- ja kaubanduskeskusi.
„Rahvaarv piirkonnas on pidevas tõusutrendis, näiteks kui 2015. aastal elas siin 3167 inimest, siis selle aasta alguses oli vastav number 4700. Piirkonna arendused toovad lähiaastatel juurde tuhandeid uusi elanikke ja töökohti ning arvutuste järgi lisandub siia tulevikus pea Pirita linnaosa mahus uusi elanikke. Taoline kiire areng vajab sujuvat koostööd ja dialoogi kohalike elanike, ettevõtete ja arendajate vahel, et luua kõigile turvaline ja mugav elu- ja töökeskkond. Ja kuna Tallinna Sadama kinnisvaraarendused moodustavad asumi alast märkimisväärse osa, siis tundus igati loogiline, et esimese sammu koostöö osas teeme just meie,“ kommenteeris Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm asumi koosloome algatamise vajalikkust.
Esimesel koostöökohtumisel osalesid lisaks Tallinna Sadama esindajatele veel Tallinna Ülikool, Nautica keskus, SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eckerö Line, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, SA Eesti Arhitektuurimuuseum, Expresso OÜ, Aldar Eesti OÜ, Kochi Aidad, Novarc Group AS, Rotermanni Kvartal, Tallinna Kesklinna Valitsus, AS Infortar, Pro Kapital, Overall Eesti AS / KTK Overall OÜ, EHC Lootsi OÜ ja EHC Merekeskus OÜ, TLG Hotell OÜ / Tallink Hotels, Tallinna Juudi Kool, PoCo popkunstimuuseum, US Real Estate OÜ (La Marina, Talsinki, Rotermann), Toiduakadeemia, Hestia Hotel Group OÜ, Restoran Ocean 11.
Fotogalerii koostöökohtumisest SIIN >>
Liikmete soovil toimuvad edaspidised kohtumised kord kvartalis erinevate partnerite juures. Järgmine kokkusaamine on juba 13. mail Eesti Arhitektuurimuuseumis üritusel (H)arutus teemal „Kas merejoon kuulub kogukonnale?“
Sadama asumi grupiga saavad jooksvalt liituda kõik huvilised, keda kõnetavad asumi arengud ning kes soovivad kaasa rääkida parema avaliku ruumi loomisel. Selleks anna oma osalemissoovist teada Tallinna Sadama kinnisvara koostöösuhete juhile Reti Meemale r.meema@ts.ee
Vanasadama arengute ja sündmustega soovitame ennast kursis hoida Vanasadama veebilehel www.vanasadam.ee.
Tallinna Sadama Vanasadamasse projekteeritav 110/10 kV alajaama hoonekompleks on igati märgiline rajatis. Tegemist on ühe suurima alajaamaga Tallinnas Vanasadama alal, mis hakkab paiknema kruiisiterminali vahetus läheduses ning Vanasadama ala läbiva planeeritava promenaadi/lineaarpargi ääres.
2023. aastal korraldatud üheetapilise väärtuspõhise riigihanke „Tallinna Vanasadama 110/10 kV alajaama hoonekompleksi projekteerimine“ (viitenumbriga 270980) eesmärk oli leida konsultant, kelle hinnapakkumus koos visioonikavandiga täidab kõige paremini Tallinna Sadama eesmärki saada Tallinna Vanasadamasse kavandatavasse esinduslikku linnaruumi hästi sobituva arhitektuurse lahendusega hoonekompleks. Sealjuures hindamisel oli hoonekomplekis, mille suurem maht on alajaam kui tehnorajatis, visioonikavandi väärtuspunktide osakaal 60 st olulisim ei olnud hind.
Töö käigus otsustasid Tallinna Sadam tellijana ning väärtuspõhise riigihanke võitnud projekteerimise peatöövõtja KOKO arhitektid, et projekteeritava alajaama ehitusloa menetluse võiks läbi viia Kliimaministeeriumi poolt värskelt avalikustatud BIM (Building Information Modelling) ehk ehitise infomudeli põhise ehituslaomenetlusena. Teatavasti on alates 2024. aasta algusest võimalik esitada koos ehitusloa taotlusega ka BIM-mudel ning lasta rakendusel kontrollida, kas projekt vastab olulisematele tehnilistele nõuetele. BIM- põhise ehitusloamenetluse eesmärk on lühendada ehitusloa menetlemise protsessi läbi ehitusprojektide tehnilise kontrolli automatiseerimise, mis omakorda aitab kaasa ehitussektori tootlikkuse tõstmisele.
Tallinna Sadama õnneks on hoonekompleksi projekteerimise peatöövõtja arhitektuuribüroo KOKO arhitektid olnud üks BIM projekteerimise eestvedajaid Eestis ning oli ka selles projektis valmis kogemuse saamise eesmärgil tegema läbi oma esimese BIM-põhise loamenetluse protsessi. Lisaks omandatud kogemusele selgus lõpuks kõigile üllatuseks, et olime esimesed, kes selle ka edukalt lõpuni viisid!
Nüüd saame koos KOKO Arhitektide meeskonnaga (arhitektid Anni Haldre-Isand, Raivo Kotov, Xenia Sooniste; sisearhitekt Kadri Kaldam; 3D illustratsioonid Tatiana Päss; projektijuhid Kristo Rämson ja Merike Rannu) uhkusega teatada, et meile on väljastatud esimene 100% BIM-põhine ehitusluba!
LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) on rahvusvaheliselt enim kasutatud rohehoonete hindamissüsteem. Sertifikaadiga tunnustatakse hooneid, mille projekteerimisel, ehitamisel ja opereerimisel järgitakse keskkonnasäästu ja säästva arengu põhimõtteid. See annab sõltumatu kolmanda osapoole – USGBC kinnituse, et hoone on projekteeritud, ehitatud ja igapäevaselt juhitud inimeste tervist ning keskkonda säästvalt. Lisaks hoonete sertifitseerimisele, on veel olulisem, et hoonetega koos oleks ka neid ümbritsev ruum – terve naabruskond – arendatud ja kujundatud inimeste tervist ning keskkonda säästvalt. Vanasadama arenduses on fookuses mitte ainult sertifitseerimisprotsess, vaid ka selle piirkonna kasutajate heaolu ja kogemuste parandamine. Arenduse planeerimisel pööratakse erilist tähelepanu inimeste igapäevasele liikumismugavusele, puhkevõimalustele ning tervisliku ja ligipääsetava linnaruumi loomisele.
AS Tallinna Sadam peab Vanasadama kinnisvara arendust kavandades väga oluliseks kõrget kvaliteeti ja keskkonnasäästlikkust. LEED sertifitseerimise eesmärk on suunata turu käitumist jätkusuutlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse poole. Läbi eeluuringu teostamise saime kinnitust, et oleme planeeringulahenduste väljatöötamisel ja uue linnaruumi kavandamisel õigel teel ning LEED GOLD tase Vanasadama ala naabruskonnas on saavutatav. Linnaosad ja arenduspiirkonnad on muutuste ja uuenduste põhilised allikad – just linnaosasid strateegiliselt arendades on kõige suurem potentsiaal panustada paremasse ja rohelisemasse elukeskkonda, mis arvestab kliimamuutuste mõjudega ning on samal ajal keskkonda säästva arenduse tulemusel võimalikult väikse mõjuga kliimale. LEED hindamissüsteem peab väga oluliseks arenduspiirkonna asukohta ja mugavaid ühendusi nii ühistranspordiga kui ka häid võimalusi jalgsi ja jalgrattaga liikumiseks. Samuti on olulisel kohal rohelus koos sademevee kasutamisega kohapeal ning piirkonna mitmekülgne hoonestus ja energiatõhusad hooned. LEED sertifikaadi raames tehtavad sammud aitavad Vanasadama piirkonnal vähendada süsiniku jalajälge ja luua kliimamuutustele vastupidavamat linnaruumi. Näiteks keskendutakse energiasäästlike tehnoloogiate kasutamisele, looduslähedaste vihmavee lahenduste juurutamisele ja säästva transpordi edendamisele, mis kõik aitavad kaasa Tallinna Sadama pikaajalisele visioonile keskkonnateadliku ja vastutustundliku arendajana.
LEED naabruskonna arenduse sertifikaadi eeluuringu Vanasadama alal viis läbi Forus Haldus OÜ. Soome inseneribüroode kõrval on Forus Eesti turul enim sertifitseerimisprotsesse lõpuni viinud ettevõte. Tegutseme üle Baltikumi ning meie eeliseks on see, et suudame LEED sertifikaadi omistamisel pakkuda komplekslahendust, sealhulgas ka energiasimulatsiooni ja hoone LCA (elutsükli analüüsi) koostamist. Anname enda panuse teie projektis, et arendus ei jääks pelgalt paberil roheliseks, vaid aitab reaalselt luua kestlikumat ja inimkesksemat linnaruumi.
Alates 1.12.2024 on avatud uus trammiühendus Vanasadamaga! Sadamast saab trammiga ilma ümber istumata otse Balti Jaama ja Põhja-Tallinnasse, südalinna, bussijaama ning tulevikus ka lennujaama.
Liini teenindab tramm nr 2 marsruudil Lennujaam-Vanasadam-Kopli. Uus peatus “Vanasadam” asub A-terminali esisel platsil.
Sõidugraafikuga tutvu SIIN
Oled oodatud uue Vanasadama trammiliini pidulikule avamisele reedel, 29. novembril kl 12.50 Vanasadama trammipeatuses A-terminali ees.
Avamisüritus algab kell 12:00 A. Laikmaa tänava trammipeatuses, mis asub Viru keskuse ja Tallinki hotelli vahel. Peale programmi algab Laikmaa tänavalt sõit mööda uut trammiteed Vanasadamani, kus 13:05 tervitab trammi Tallinna Sadama meeskond. Trammipeatuses on tervitamas Sadama maskott Hüljes Ülo, kes teeb saabujatel suu magusaks. Samuti ootab kõiki üllatuskülaline. Reisi lõpuks jõutakse tagasi linnasüdamesse.
Vaata kogu ürituse programmi >>
Uus trammiliin alustab opereerimist 1. detsembril 2024. Liinil hakkab sõitma tramm nr 2.
29.08-01.09 leiab aset Tallinna linnaruumifestival, mille eesmärk on kutsuda kõiki linlasi kliima, elukeskkonna ja linnaruumiteemadel kaasa mõtlema ja tegutsema. Tänavuse linnaruumifestivali fookuses on mereäär. Seetõttu viiakse festival läbi ka mere ääres.
Kutsume Sind osalema reedel, 30. augustil kell 12.00-16.00 toimuvale arutelupäevale koos Tallinna Sadamaga. Päeva fookuses on Vanasadama kinnisvaraarendus ja sellega haakuvad aktuaalsed teemad. Arutelud toimuvad festivali pealaval Linnahalli taga, merepoolses küljes. Arutelusid juhib Urmas Vaino.
Arutelud:
12:00 Avanev Mereäär: Sadama ja linnaruumi koosloome
Arutlejad: Madle Lippus (abilinnapea), Valdo Kalm (Tallinna Sadam), Kadi Pärnits (Ülemiste City) ja Marko Uueda (Capital Mill)
13:00 Tallinn liikuvamaks ja mere äärde tulek lihtsamaks
Arutlejad: Pärtel-Peeter Pere (abilinnapea), Raul Kalvo (Liikuvusagentuur), Kaido Padar (TLT), Piret Üts (Tallinna Sadam)
14:00 Roheline Tulevik: Energeetika linnakeskkonnas
Arutlejad: Robert Kitt (Utilitas), Ivo Palu (TalTech), Taavi Tilk (Tallinna Sadam)
15:00 Tärkav Sadama Asum – argipäeva rõõmud ja mured
Arutlejad: Sander Andla (Kesklinna vanem), Ann Tarkin (Sadama asumi elanik), kohalik ettevõtja Sadama asumist
– 30. ja 31.08 toimuvad ka giidituurid „Avatud sadam“, huvi korral registreeru siin: www.tallinn.ee/et/linnaruumifestival/registreerumine
– Tutvu kogu festivali programmiga siin: www.tallinn.ee/et/linnaruumifestival/programm
Osalemine on tasuta ning osalejate arv ei ole piiratud. Riietus vastavalt ilmale, sest tegemist on vabaõhu üritusega.
Kohtumiseni mere ääres!
Selline hakkab tulevikus välja nägema Vanasadama uus A-terminal ja seda ümbritsev kvartal. A-terminal on Eesti üks suurimaid turismiväravaid, mida läbib iga-aastaselt ca 3-4 miljonit reisijat. Terminal teenindab Viking Line’i ja Eckerö Line’i laevu.
A-terminali ala detailplaneering on esitatud Tallinna linnavalitsusse vastuvõtmiseks ning paralleelselt on valminud A-terminali kvartali eskiis koos ümbritseva avaliku linnaruumiga.
A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks on ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid.
Tallinna Sadama Vanasadamas asuva A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks osutus ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid Karli Luik ja Johan Tali, Harri Kaplan ning maastikuarhitektuuriböroo Mareld arhitektid Häli-Ann Tooms, Martin Allik ja Helga Eknor. Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuuriidee Tallinna Vanasadama uue A-terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksile ning sellega piirnevale avalikule linnaruumile.
Arhitektuurikonkursi žürii esinaine Hele-Mai Metsal ütles, et võidutöö ideekavandis on kõige paremini ühildatud hoonekompleksi kui terviku mahuline kompositsioon ning lähteülesande kohane funktsionaalsus. „Kujundatud on mitmekesine linnalik maastik, mis toetab üheaegselt nii hoonete arhitektuuri kui elurikkust. Terminali puhul imponeerib aus reisijate jalutuskoridoride ehk galeriide arhitektoonikat toetav arhitektuurikeel, mille puhul terminali funktsioon ja arhitektuuriesteetika on tajutavalt tasakaalus. Sümpaatne oli žüriile ka olemasoleva ja uue büroohoone arhitektuurne kooslus, kus mõlemad hoonemahud on samaaegselt eksponeeritavad omas eripäras aga samal ajal moodustavad funktsionaalse ja arhitektuurse terviku,“ selgitas Hele-Mai Metsal žürii otsust.
Arhitektuurikonkurss oli avalik, anonüümne ja toimus kahes etapis. Esimeses etapis valis žürii ideekonkursi osalejate varasemalt teostatud tööde põhjal välja 10 osalejat, kellel esitati ettepanek esitada ideekavand. Nendeks olid alljärgnevad bürood:
- ALA Architects Ltd (ühisosaleja Nomaji Landscape Architects Ltd.)
- DAGOpen OÜ (ühisosaleja BAKPAK Architects) ( äramärgitud töö KULG)
- Osaühing HG ARHITEKTUUR (ühisosaleja OÜ Väli)
- Kadarik Tüür Arhitektid OÜ
- KOKO arhitektid OÜ
- OÜ Kolm Pluss Üks
- KUU OÜ
- molumba osaühing ja maastikuarhitektuuribüroo Mareld (võidutöö Vihur)
- Novarc Group AS (alltöövõtjad Spacegroup AS ja West 8 urban design & landscape architecture B.V.)
- Salto arhitektuuribüroo osaühing (Salto AB OÜ) ( äramärgitud töö Origami)
II etapi tähtajaks esitati Tallinna Sadamale kokku 9 ideekavandit.
Ideekonkursi tulemuste hindamiseks moodustati žürii koosseisus Eesti Arhitektide Liidu arhitektid Aet Ader, Ülar Mark ja Emil Urbel, Eesti Maastikuarhitektide Liidu maastikuarhitekt Maarja Gustavson, Tallinna Strateegiakeskuse esindaja Kevin Villem ning Tallinna Sadamast arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal ja projekteerimise osakonna juhataja Riho Joala.
Tallinna Sadamal on õigus sõlmida võitjaga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel projekteerimistööde hankeleping Tallinna Vanasadama uue A‑terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksi ning sellega piirneva avaliku linnaruumi tervikliku ehitusprojekti koostamiseks projekteerimise peatöövõtu meetodil. Sõlmitava hankelepingu maksumus käibemaksuta on 2 miljonit eurot. Projekteerimisele järgneva ehitushanke läbiviimise aeg ning uue hoonestuse valmimisaeg sõltub A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu menetlusprotsessist.
Tallinna Sadam on seadnud eesmärgiks „tuua linn sadamasse“ ning pakkuda üha enamatel Vanasadama aladel linnakodanikele ja Eestit külastavatele turistidele võimaluse veeta kvaliteetaega kesklinnas mere ääres.
Ideekonkursi “A-terminali kvartali arhitektuurivõistlus” korraldamise ja ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu raames teostatavaid projekteerimistöid kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa Ühendamise Rahastu projekti nr 101079738 – 21-EU-TG-TWIN-PORT V – CEF-T-2021-SUSTMOBGEN raames.

Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminalile väljastati keskkonnamärgis Green Key (Roheline võti), mis tõendab nii kruiisireisijatele kui ka kruiisiterminalis toimuvate ürituste külastajatele ja partneritele, et tegutsetakse keskkonnahoidlikul viisil. Green Key märgise juurde kuuluva lipu heiskas kruiisiterminalile täna, 11.juulil kliimaminister Kristen Michal.
Kliimaminister Kristen Michal tunnustas Tallinna Sadamat Green Key keskkonnamärgise saamisel ja rõhutas, et väiksem keskkonnajalajälg annab konkurentsieelise. „Kruiisiterminali puhul väljendub see läbi lisandväärtuse klientidele – sadamas tekib vähem prügi, hooneid kütab ja jahutab mereenergia ning toidu puhul eelistatakse kohalikku tootjat.”
Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm rääkis, et Vanasadama kruiisiterminalile Green Key märgise taotlemine on osa Tallinna Sadama kestliku arengu strateegiast, mille üheks oluliseks eesmärgiks on panustada kõrgendatud nõudmistega keskkonnahoidu, meie tegevusega kaasneva ökoloogilise jalajäle vähendamisse kui ka säästva arengu eesmärkide täitmisesse. „Kruiisiterminalile on Green Key märgis kui kvaliteedimärk keskkonnahoidlikku ja kestlikku konverentsikeskusena tegutsemisel. Külalistele ja ürituste korraldajatele on Green Key aga suunanäitaja ja lisandväärtuse looja ürituste kohavalikul. Julgustame ka kruiisiterminali partnereid, rentnikke ja külalisi korraldama oma tegevusi Green Key kriteeriumite järgi või kooskõlas Green Key programmi üldiste põhimõtetega,“ lisas Valdo Kalm.
Green Key on turismiettevõtetele mõeldud rahvusvaheline ökomärgis ja alates 1994. aastast on see juhtiv standard, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Tänaseks on märgisega liitunud ca 4000 ettevõtet 60 riigist üle maailma. Green Key programm aitab kaasa ÜRO Säästva Arengu Eesmärkide saavutamisele.
Olulisemad nõuded, mida Vanasadama Kruiisiterminal kui Green Key märgise omanik täidab:
- Jäätmenõuded: sorteerime jäätmeid ja mis võimalik suuname ringlusse. Väldime igasugust ülepakendamist ja ühekordsete nõude kasutamist.
- Energianõuded: Kasutame hooneautomaatikat ning energiat toodavad Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelid ning hoonet kütab/jahutab soojuspumba abiga mereenergia.
- Veenõuded: kraanid ja muu sanitaartehnika valime lähtudes veesäästu põhimõtetest ning julgustame külalisi jooma kraanivett.
- Toidunõuded: pakume rohkem taimetoitu, kasutame kodumaise puhta toidu ja väiketootjate toorainet.
- Puhastusnõuded: puhastusainete kasutamine on doseeritud ning kasutame ainult ökomärgisega puhastusaineid.
- Õuehooldus: me ei kasuta pestitsiide ning kastame säästvalt, vastavalt vajadusele.
- Ostud: oleme valinud partnerid ja tarnijad, kelle läbipaistvuses, aususes ja vastutustundlikkuses oleme kindlad.
Green Key rahvusvaheliseks eestvedajaks on FEE ehk Foundation for Environmental Education. Green Key pakub turismiettevõtetele tegevusmudelit keskkonnahoiu ja kestliku mõtteviisi arendamiseks oma ettevõttes. Kõrge taseme keskkonnahoius tagavad tegevuste dokumenteerimine, erapooletu auditeerimine ja paikvaatlused. Märgist koordineerib Eestis EASi ja Kredexi ühendasutus.
Vanasadama moodne ja mitmekülgne kruiisiterminal koos promenaadiga avab mereääre linnarahvale vaba aja veetmiseks. Kruiisiterminal on populaarne sündmuskeskus, mis eristub oma kauni ja moodsa sisearhitektuuriga. Kaasaegset ja keskkonnasäästlikku kruiisiterminali ning selle ümbrust saab kasutada erinevate ürituste – konverentsid, näitused, messid, kontserdid, firmaüritused – korraldamiseks.
Rohkem infot Green Key kohta leiab siit ja kruiisiterminali kui sündmuspaiga kohta siit.