Selline hakkab tulevikus välja nägema Vanasadama uus A-terminal ja seda ümbritsev kvartal. A-terminal on Eesti üks suurimaid turismiväravaid, mida läbib iga-aastaselt ca 3-4 miljonit reisijat. Terminal teenindab Viking Line’i ja Eckerö Line’i laevu.

A-terminali ala detailplaneering on esitatud Tallinna linnavalitsusse vastuvõtmiseks ning paralleelselt on valminud A-terminali kvartali eskiis koos ümbritseva avaliku linnaruumiga.

A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks on ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid.

 

Tallinna Sadama Vanasadamas asuva A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks osutus ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid Karli Luik ja Johan Tali, Harri Kaplan ning maastikuarhitektuuriböroo Mareld arhitektid Häli-Ann Tooms, Martin Allik ja Helga Eknor.  Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuuriidee Tallinna Vanasadama uue A-terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksile ning sellega piirnevale avalikule linnaruumile.

Arhitektuurikonkursi žürii esinaine Hele-Mai Metsal ütles, et võidutöö ideekavandis on kõige paremini ühildatud hoonekompleksi kui terviku mahuline kompositsioon ning lähteülesande kohane funktsionaalsus. „Kujundatud on mitmekesine linnalik maastik, mis toetab üheaegselt nii hoonete arhitektuuri kui elurikkust. Terminali puhul imponeerib aus reisijate jalutuskoridoride ehk galeriide arhitektoonikat toetav arhitektuurikeel, mille puhul terminali funktsioon ja arhitektuuriesteetika on tajutavalt tasakaalus.  Sümpaatne oli žüriile ka  olemasoleva ja uue büroohoone arhitektuurne kooslus, kus mõlemad hoonemahud on samaaegselt eksponeeritavad omas eripäras aga samal ajal moodustavad funktsionaalse ja arhitektuurse terviku,“ selgitas Hele-Mai Metsal žürii otsust.

Arhitektuurikonkurss oli avalik, anonüümne ja toimus kahes etapis.  Esimeses etapis valis žürii  ideekonkursi osalejate varasemalt teostatud tööde põhjal välja  10 osalejat, kellel esitati  ettepanek esitada ideekavand. Nendeks olid  alljärgnevad bürood:

1. ALA Architects Ltd (ühisosaleja Nomaji Landscape Architects Ltd.)
2. DAGOpen OÜ (ühisosaleja BAKPAK Architects) ( äramärgitud töö  KULG)
3. Osaühing HG ARHITEKTUUR (ühisosaleja OÜ Väli)
4. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ
5. KOKO arhitektid OÜ
6. OÜ Kolm Pluss Üks
7. KUU OÜ
8. molumba osaühing ja maastikuarhitektuuribüroo Mareld (võidutöö Vihur)
9. Novarc Group AS (alltöövõtjad Spacegroup AS ja West 8 urban design & landscape architecture B.V.)
10. Salto arhitektuuribüroo osaühing (Salto AB OÜ) ( äramärgitud töö Origami)

II etapi tähtajaks esitati Tallinna Sadamale kokku 9 ideekavandit.

Ideekonkursi tulemuste hindamiseks moodustati žürii koosseisus Eesti Arhitektide Liidu  arhitektid Aet Ader, Ülar Mark ja Emil Urbel,  Eesti Maastikuarhitektide Liidu  maastikuarhitekt Maarja Gustavson, Tallinna Strateegiakeskuse esindaja  Kevin Villem ning Tallinna Sadamast arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal ja projekteerimise osakonna juhataja Riho Joala.

Tallinna Sadamal  on õigus sõlmida võitjaga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel projekteerimistööde hankeleping Tallinna Vanasadama uue A‑terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksi ning sellega piirneva avaliku linnaruumi tervikliku ehitusprojekti koostamiseks projekteerimise peatöövõtu meetodil. Sõlmitava hankelepingu maksumus käibemaksuta on 2 miljonit eurot. Projekteerimisele järgneva ehitushanke läbiviimise aeg ning uue hoonestuse valmimisaeg sõltub A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu menetlusprotsessist.

Tallinna Sadam on seadnud eesmärgiks „tuua linn sadamasse“ ning pakkuda üha enamatel Vanasadama aladel linnakodanikele ja Eestit külastavatele turistidele võimaluse veeta kvaliteetaega kesklinnas mere ääres.

Ideekonkursi “A-terminali kvartali arhitektuurivõistlus” korraldamise ja ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu raames teostatavaid projekteerimistöid kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa Ühendamise Rahastu projekti nr 101079738 – 21-EU-TG-TWIN-PORT V – CEF-T-2021-SUSTMOBGEN raames.

 

Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminalile väljastati keskkonnamärgis Green Key (Roheline võti), mis tõendab nii kruiisireisijatele kui ka kruiisiterminalis toimuvate ürituste külastajatele ja partneritele, et tegutsetakse keskkonnahoidlikul viisil. Green Key märgise juurde kuuluva lipu heiskas  kruiisiterminalile täna, 11.juulil  kliimaminister Kristen Michal.

Kliimaminister Kristen Michal tunnustas Tallinna Sadamat Green Key keskkonnamärgise saamisel ja rõhutas, et väiksem keskkonnajalajälg annab konkurentsieelise. „Kruiisiterminali puhul väljendub see läbi lisandväärtuse klientidele – sadamas tekib vähem prügi, hooneid kütab ja jahutab mereenergia ning toidu puhul eelistatakse kohalikku tootjat.”

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm rääkis, et Vanasadama kruiisiterminalile Green Key märgise taotlemine on osa Tallinna Sadama kestliku arengu strateegiast, mille üheks oluliseks eesmärgiks on panustada kõrgendatud nõudmistega keskkonnahoidu, meie tegevusega kaasneva ökoloogilise jalajäle vähendamisse  kui ka säästva arengu eesmärkide täitmisesse. „Kruiisiterminalile on Green Key märgis kui kvaliteedimärk keskkonnahoidlikku ja kestlikku konverentsikeskusena tegutsemisel. Külalistele ja ürituste korraldajatele on Green Key aga suunanäitaja ja lisandväärtuse looja ürituste kohavalikul. Julgustame ka kruiisiterminali partnereid, rentnikke ja külalisi  korraldama oma tegevusi Green Key kriteeriumite järgi või kooskõlas Green Key programmi üldiste põhimõtetega,“ lisas Valdo Kalm.

Green Key on turismiettevõtetele mõeldud rahvusvaheline ökomärgis ja alates 1994. aastast on see juhtiv standard, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Tänaseks on märgisega liitunud ca 4000 ettevõtet 60 riigist üle maailma. Green Key programm aitab kaasa ÜRO Säästva Arengu Eesmärkide saavutamisele.

Olulisemad nõuded, mida Vanasadama Kruiisiterminal kui Green Key märgise omanik täidab:

• Jäätmenõuded: sorteerime jäätmeid ja mis võimalik suuname ringlusse. Väldime igasugust ülepakendamist ja ühekordsete nõude kasutamist.
• Energianõuded: Kasutame hooneautomaatikat ning energiat toodavad Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelid ning hoonet kütab/jahutab soojuspumba abiga mereenergia.
• Veenõuded: kraanid ja muu sanitaartehnika valime lähtudes veesäästu põhimõtetest ning julgustame külalisi jooma kraanivett.
• Toidunõuded: pakume rohkem taimetoitu, kasutame kodumaise puhta toidu ja väiketootjate toorainet.
• Puhastusnõuded: puhastusainete kasutamine on doseeritud ning kasutame ainult ökomärgisega puhastusaineid.
• Õuehooldus: me ei kasuta pestitsiide ning kastame säästvalt, vastavalt vajadusele.
• Ostud: oleme valinud partnerid ja tarnijad, kelle läbipaistvuses, aususes ja vastutustundlikkuses oleme kindlad.

Green Key rahvusvaheliseks eestvedajaks on FEE ehk Foundation for Environmental Education. Green Key pakub turismiettevõtetele tegevusmudelit keskkonnahoiu ja kestliku mõtteviisi arendamiseks oma ettevõttes. Kõrge taseme keskkonnahoius tagavad tegevuste dokumenteerimine, erapooletu auditeerimine ja paikvaatlused. Märgist koordineerib Eestis EASi ja Kredexi ühendasutus.

Vanasadama moodne ja mitmekülgne kruiisiterminal koos promenaadiga avab mereääre linnarahvale vaba aja veetmiseks. Kruiisiterminal on populaarne sündmuskeskus, mis eristub oma kauni ja moodsa sisearhitektuuriga. Kaasaegset ja keskkonnasäästlikku kruiisiterminali ning selle ümbrust saab kasutada erinevate ürituste – konverentsid, näitused, messid, kontserdid, firmaüritused – korraldamiseks.

Rohkem infot Green Key kohta leiab siit ja kruiisiterminali kui sündmuspaiga kohta siit.

Tallinna Sadam astus D-terminali esise väljaku ümberehitusega järjekordse sammu lähemale kesklinna avamisel merele. Admiraliteedi silla kaudu kruiisiterminali ja Põhja-Tallinnaga ning Reidi tee kaudu Kadrioruga ühendatud väljak loob senise ilmetu autoparkla asemel linlastele täiendava ajaveetmise koha ja pakub samas laevareisijatele mugavat ühendust kesklinnaga.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Vanasadama ala arendamisel veel palju ära teha, kuid senised arendusprojektid näitavad, et laevade teenindamisega seotud funktsioonid on võimalik väga edukalt ühendada tänapäevase jalakäijaid ja rattureid arvestava linnaruumi kujundamisega.

„D-terminali endine asfalt- ja betoonkivisillutisega täies ulatuses autokeskne väljak on nüüdseks jäänud minevikku. Selle asemel ootame nii kohalikke kui ka turiste koos peredega mere äärde aega veetma ning ka üritusekorraldajaid kasutama seda ala linlastele meeleolukate sündmuste pakkumiseks,“ lisas Kalm.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul avatakse D-Terminali esise väljakuga ka üks Tallinna ja kogu Eesti värav. „Sadam ühendab meid muude riikidega ja sama tähtis kui ühendused sadamast on ühendus sadamaga. Uus väljak D-terminali ees avab linna reisijatele ja mereääre linlastele,“ ütles Kõlvart.

„Tallinkil on hea meel, et Tallinna Vanasadama D-Terminali, meie laevade koduterminali esine on nüüd valmis ja tervitab Tallinna meritsi saabujat uue ilme ja kliendisõbraliku lahendusega. Koos D-Terminaliga moodustab see  harmoonilise terviku ja ühtlasi ka pealinna tähtsaima merevärava esindusliku visiitkaardi meie külalistele,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Senisel 4500 m2 suurusel parkla alal, Lootsi kvartali ja Hestia Hotel Seaport vahel ei ole enam sõiduautode parkimiskohti. Hubasuse loomiseks on istutatud alale üle 100 puu ja 3500 põõsa ning paigaldatud on rohkelt erinevaid  istepinke. Kaitseks vihma eest on ehitatud varikatused nii busside kui taksode ootealadele, rajatud suures mahus mitmekesise haljastusega rohealasid, lisaks veel välilava ja kaks põnevalt kujundatud veeatraktsiooni markeerimaks ajaloolise Tõrvaköögi ja Girardi kanali asukohta. Admiralisilla lähedal on mereteemaline vabaaja veetmise koht batuutide, kõlatorude ja istumiskohtadega.

Kiiret ja sujuvat ligipääsu laevale ja laevalt linna vajavate reisijate transpordi tagamiseks on rajatud bussiparkla, taksode parkla ning sõidukitele lühiajaline Kiss & Sail parkimine. Ühistranspordi kasutajatele on loodud kaasaegse disainiga uued bussi ootekojad mõlemale poole tänavat. Liikluse rahustamiseks on kasutatud jagatud ruumi põhimõtteid, et sõidukijuhid arvestaksid rohkem jalakäijatega.  Tulevikus trammiga liikuda soovijatele on võimalik minna üle Admiralisilla A-terminali ette, kus valmib uus trammipeatus 2025. aasta alguses.

Vanasadama D-terminali esise välisruumi projektlahenduse koostasid K-Projekt AS, Roadplan OÜ, AB Pluss OÜ ja Infragate Eesti AS ning ehitas Nordecon AS. Projekti kogumaksumus oli 6,7 miljonit eurot. Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu projekti Twin-Port 4 raames.

Loe rohkem D-terminali väljakust.