Sel aastal tähistatakse Läänemere päeva neljapäeval, 28. augustil 2025. Läänemere päev on John Nurmineni Sihtasutuse (John Nurmisen Säätiö) poolt algatatud iga-aastane pidupäev mere auks. Päev innustab inimesi tundma rõõmu meie ainulaadsest kodumerest ja panustama ka omalt poolt selle heaks konkreetsete tegudega. Lisaks pidutsemisele on Läänemere päeva eesmärk süvendada teadlikkust mere mitmekesisusest, kultuurist ja ajaloost.

28. augustil kell 12.00-13.30 Ekskursioon „Kuidas käib töö Põhja-Euroopa ühes suurimas sadamas Vanasadamas?“ REGISTREERI SIIN

Vaatame reisilaeva sildumist lähedalt kohast, kuhu igapäevaselt ei pääse, räägime lugusid Vanasadama ajaloost ning põnevast tulevikust, jalutame ringi auhindadega pärjatud kruiisiterminalis ning katusepromenaadil. Kogunemine A-terminali ees (sajuse ilma korral A-terminalis sees). Ekskursiooni viib läbi Janis Väät (Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise peaspetsialist)

28. augustil kell 17.30-19.00 Ekskursioon „Tallinna Sadama arendused ja tulevikutehnoloogiad Läänemerel“ REGISTREERI SIIN

Sel aastal tähistatakse Läänemere päeva 28. augustil 2025. Läänemere päev on John Nurmineni Sihtasutuse (John Nurmisen Säätiö) poolt algatatud iga-aastane pidupäev mere auks. Päev innustab inimesi tundma rõõmu meie ainulaadsest kodumerest ja panustama ka omalt poolt selle heaks konkreetsete tegudega. Lisaks pidutsemisele on Läänemere päeva eesmärk süvendada teadlikkust mere mitmekesisusest, kultuurist ja ajaloost. Ekskursiooni viib läbi Reti Meema (Tallinna Sadama kinnisvaraosakonna partnersuhete juht).

NB! Ekskursioonid toimuvad eesti keeles ja algavad A terminali eest lippude juurest

Eesti Kaptenite Klubi ja Tallinna Sadam avasid 7. juulil Vanasadamas nimelised pingid Eesti merenduse suurkujudele. Pinkide asukohaks on Admiraliteedi basseini ümbrus, mis kujuneb tulevikus austuspaigaks kõigile Eesti silmapaistvatele meremeestele.
Idee algataja ja Eesti Kaptenite Klubi liige Tarmo Kõuts: „Need pingid on vaikne, ent kõnekas austusavaldus meestele, kes on oma elu ja kutseoskused sidunud merega ning aidanud ehitada Eesti mereriigi väärikust nii kodus kui kaugemal. Iga nimi siin sümboliseerib kogemust, juhtimist ja pühendumust, millele toetub kogu meie merenduskultuur.”
Esimesena said nimelised tähised viis Eesti kaugsõidukaptenit, kelle elutöö on jätnud sügava jälje nii Eesti mereajaloosse kui ka professionaalsesse merenduskultuuri:
Kapten Uno Laur (1928–2018)
Kaugsõidukapten, merekultuuri ja mereterminoloogia arendaja
Töötas Eesti Merelaevanduses 1959–1992 vanemtüürimehe, kapteni ja juhenduskaptenina.
Oli Estonia laevahuku uurimiskomisjoni esimees (1994–1997).
Pühendus Eesti merekeele arendamisele, oli Merekeele nõukoja asutaja ja esimees.
Panustas“ Mereleksikoni“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatu“ koostamisse.
Tunnustatud merenduse mõtestaja ja merelise identiteedi hoidja.
Kapten Arno Kask (1927–2002)
Kaugsõidukapten, Eesti Merelaevanduse juht (1978–1987), Pärnu Merekooli õpetaja
Töötas alates 1950. aastast tüürimehe ja kaptenina Põhja mereteedel, Murmanski Riiklikus Merelaevanduses ning hiljem Eesti Merelaevanduses.
1978–1987 Eesti Merelaevanduse ülem, juhtis ettevõtet ajal, mil see oli üks suurimaid merendusettevõtteid NSV Liidus.
Muuga sadama idee algataja,
Eesti NSV Ülemnõukogu liige (X ja XI koosseis), teeneline transporditöötaja (1974).
„Mereleksikoni“ kaasautor ja toimetuskolleegiumi liige.
Kapten Roland Leit (1928–2017)
Kaugsõidukapten, Eesti Mereväe esimene ülem pärast iseseisvuse taastamist
Murmanski Merelaevanduse ja Eesti Merelaevanduse laevadel meremees, kapten ja juhenduskapten (1949–1994).
Eesti Mereväe esimene ülem (1994–1998), kes andis olulise panuse mereväe taasloomisel.
Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“, Merekeele nõukoja asutaja.
Juhendas ja toetas mitme põlvkonna meremeeste koolitamist.
Kapten Ülo Kollo (1937–2019)
Kaugsõidukapten, m/l Georg Ots kapten (1980–1992), Tallinki peakapten ja tehnikadirektor
Töötas Eesti Merelaevanduses aastatel 1960–1992. Töötas vanemtüürimehena laeval Vanemuine, mil taasavati Tallinn-Helsingi laevaliin.
Hilisem pikaajaline kapten legendaarse reisilaeva Georg Ots pardal, juhtides ka meeldejäävat reisi Reykjavikki 1986. aastal.
Inreko ja Tallinki juhtivfiguurina aitas kaasa tänapäevase Eesti reisilaevanduse ülesehitamisele.
Oli Tallinki peakapten ja tehnikadirektor kuni 2016. aastani.
Teeneline transporditöötaja, Ülemnõukogu saadik.
Kapten Eduard Hunt (1934–2008)
Kaugsõidukapten, Vanasadama sadamakapten (1992–2007)
Töötas üle 30 aasta sadamakaptenina
Oli sadamakapten nii nõukogudeaegses merekaubasadamas (1976–1992) kui taasiseseisvunud Eestis Vanasadamas (1992–2007).
Tallinna Olümpiaregati ajal (1980) vastutas laevaliikluse korraldamise eest.
Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“.
Tema juhtimisel kujunes Vanasadamast tänapäevane ja rahvusvaheline reisisadam.

Tallinna Sadam tähistas 7. juulil 2025 Tallinna–Helsingi reisilaevaliini taasavamise 60. aastapäeva meeleoluka rahvaüritusega Vanasadamas, mille keskseks osaks kujunes suurejooneline vabaõhumälumäng, mis võis olla üks rahvarohkemaid omataolisi Eestis.

Mälumängule registreerus 48 tiimi ning teadmisi asus reaalselt proovile panema 39 võistkonda – Eesti ja Soome ühine meri ja ajalugu tõid kokku nii meremehi, ajaloohuvilisi kui ka kultuurigurmaane. Õhtut juhtis legendaarne teleajakirjanik ja mälumängufänn Tarmo Tiisler, kelle professionaalne ja vaimukas juhtimine hoidis osalejate tuju kõrgel kuni viimase küsimuseni.

Tallinna Sadam õnnitleb südamest kolme edukamat võistkonda:

🥇 Viikingid

🥈 Toora Jookuse nimeline Tallinki ajutrust

🥉 Tšeburaatori poeg

Loodame, et mängulusti jagus kõikidele osalejatele ning teadmistega lahkus iga võistkond.

Päeva jooksul avati ka kaptenitele pühendatud nimelised pingid Admiraliteedi basseini ääres, millega Tallinna Sadam ja Eesti Kaptenite Klubi avaldasid austust Eesti merenduse suurkujudele Uno Laurile,  Arno Kasele, Roland Leitile, Ülo Kollole ja Eduard Hundile– meestele, kelle panus Eesti meresõidu ja sadamate arengusse ulatub põlvkondade taha.

Õhtu lõppes Soome komöödiafilmi „100 l koduõlut“ ühise vabaõhukino seansiga, mis hoolimata vihmasajust tõi Vanasadamasse naeru ja suviseid emotsioone.

Tallinna Sadam tänab südamest kõiki partnereid, koostööpartnereid ja sadade osalejate näol ka publikut, kes aitasid muuta selle tähtpäeva sisukaks ja südamelähedaseks. See päev kinnitas taas, et Tallinna–Helsingi laevaliin ei ole ainult mereühendus – see on side inimeste, kultuuride ja kogukondade vahel.

Tule tähista Tallinna Vanasadamas Tallinn-Helsingi laevaühenduse 60. juubelit Eesti suurima vabaõhu mälumängu ja ühise filmivaatamisega!

MILLAL? 
Esmaspäeval, 7. juulil kell 18:00-23:00

KUS? 
Tallinna Vanasadamas A-terminal kõrval

MIS TOIMUB? 


Registreeri oma mälumängu meeskond siin >>

Üritus on kõigile tasuta! Halva ilma korral toimub sündmus A-terminalis sees.

Tule tähista Eesti-Soome sõprust koos meiega – kohtume Vanasadamas!

Ürituse leht Facebookis >>

Hea Sadama asumi elanik, töötaja, fänn jt!

Tallinna Sadam palub abi, et saada informatsiooni Sadama asumi hetkeolukorra ja tuleviku ootuste kohta. Teiega üheskoos soovime luua Vanasadamast linna südame ning koha, kus me kõik armastaksime elada, töötada ja vaba aega veeta. Selleks palume vastata mõnele küsimusele, mis võtab aega ca 3 minutit.

Kõigi vastanute vahel loosime septembrikuus välja Sadama asumi ettevõtete poolt välja pandud auhindu.

Vasta küsimustikule SIIN

Toome linna sadamasse!

Sadama asumi meililistiga on võimalik liituda r.meema@ts.ee

Tallinna Sadama poolt selle aasta alguses algatatud Sadama asumi koostöö jõudis 16. juunil esimese ametliku koostöövormini, mil Tallinna Sadam ja Tallinna Ülikool allkirjastasid koostöö raamlepingu.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm nimetas koostööd asumi alal asuva Tallinna Ülikooliga igati loogiliseks sammuks. „Tallinna Sadam teeb juba koostööd kõigi Eesti suuremate ülikoolidega. Oleme erinevaid projekte ka Tallinna Ülikooliga varasemalt teinud, kuid nüüdsest jätkame intensiivsema koostöövormiga, sest ala turvalisus ja parem liikuvus on meie mõlema ühine eesmärk. On igati mõistlik, et ühise laua taga saavad kokku Eesti suurim transpordivärav sadama näol ja Tallinna Ülikool, kelle kompetents on liikuvus ja linnakorraldus. Sadam on ideaalne praktikabaas nii tudengitele kui ka teaduritele,“ lisas Kalm.

Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saks rõõmustas, et ülikool saab panustada Sadama kogukonna arendamisse erialaste kohtumiste ja teadustoega. „Mere ja sadama lähedus ülikoolile on suur vedamine ning muudab kindlasti ka meid dünaamilisemaks ja atraktiivsemaks. Juba järgmisel õppeaastal saavad meie tudengid ennast proovile panna aine „Linnakorralduse projekt“ raames, et teha soovitusi sadama asumiruumi parendamiseks. Samuti näeme võimalust teha tulevikus üheskoos liikumisuuring, kus võtame fookusesse jalgsiliikleja, navigeeritavuse ja kasutajakogemuse. Suured asjad sünnivad ikka koos heade koostööpartneritega, mitte üksi pusides. Samuti soovime üheskoos tihendada koostööd Tallinna Linnavalitsusega,“ kommenteeris Saks.

Koostöö raames nähakse ette vastastikuse huvi ja eraldi kokkulepete alusel erinevate teenuste osutamist rakendusuuringute ja erialaste konsultatsioonide valdkonnas. Pooled sõlmivad edaspidi eraldiseisvaid kokkuleppeid ka teadmussiirde doktorantide osas, et toetada teadus- ja arendustegevust ülikooli fookusvaldkondades. Lisaks toetavad Sadam ja Ülikool lõputööde kirjutamist koostöövaldkondades, pakkudes juhendamisvõimalusi, andmepõhist tuge ning praktilise rakendatavusega uurimisteemasid.

Järgmine Sadama asumi ümarlaud on korraldatud Tallinna Ülikooli ja Tallinna Sadama poolt ning keskendub liikuvusele ja turvalisusele Tallinna Sadamas.

Sadama asumi grupiga liitumiseks kirjuta r.meema@ts.ee

Starting from June 11, Royal Line has launched regular cruises in Tallinn Bay aboard the cruise ship KATARINA. The cruises follow the Tallinn coastline and offer views of the Old Town, harbor facilities, industrial heritage, and the scenic Pirita area.

Daytime departures take place daily at 12:00, 14:00, and 16:00. The departure point is Pier 23 of the Old City Harbour, next to the Admiralty Bridge. The cruise lasts 75 minutes, and a multilingual audio guide is available on board, introducing visitors to Tallinn’s history, culture, and maritime heritage.

Starting from June 24, evening dinner cruises will also be available, with a duration of 2 hours and 15 minutes. These depart at 18:30 and offer an opportunity to enjoy a sea voyage, delicious food, and a pleasant atmosphere.

In addition to regular departures, Royal Line also offers private charter cruises for various events and private gatherings.

The Royal Line vessel accommodates up to 100 passengers, with an open bar on board offering light snacks and drinks.

Ticket prices:

Royal Line is a family-owned company with roots dating back to 1945. This year, the company celebrates its 80th anniversary in Finland. The summer cruises in Tallinn are part of the company’s international expansion and reflect its strong connection to the Baltic Sea region.

More information, tickets, and charter cruise inquiries:
🌐 www.royalline.ee

Contact:
Royal Line Estonia OÜ
✉️ info@royalline.ee
📞 +372 51 969 033
🌐 www.royalline.ee

Vestlussari (H)ARUTUS võtab 13. mail luubi alla Tallinna merejoone ja kogukonna teemad. Eestlastel on aegade algusest peale merega sügav side olnud, oleme sellest loonud laule, raamatuid, kunsti jne. Teame ju kõik ütlust, et mereõhk teeb vabaks ning veel paremini teame seda, milliseid negatiivseid tundeid tekitab olukord, kui see vabadus mingil põhjusel meilt on võetud. Veel lähiajaloost mäletame, kuidas mere sulgemine kogukonnale tekitas palju pahameelt. Kas me tänasel päeval oskame muudatusi paremini kommunikeerida? Kuidas võiks kogukondasid avaliku ruumi loomesse paremini kaasata, et rahul oleksid kõik osapooled?

Tallinna Sadam on astumas esimesi samme pikaajalise ja laiapõhjalise kinnisvara arenduse suunas. Arenduse eesmärgiks on kujundada Vanasadama alast mitmekülgne, uudne ja külalislahke linnaruum, mis pakub linnaelamust ning turvalist ja kvaliteetset avalikku ruumi. Vanasadama ala arendamise eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks linnaruumiks, kus avalik ruum on ühendatud sadama funktsioonidega ning kuhu on oodatud aega veetma nii reisijad kui ka kohalikud elanikud. Hiljuti alustatud Sadama asumi koostöö näitas, et kogukonna valmisolek ja huvi dialoogiks on olemas ja ilmselt on olemas ja laiem huvi, sest parem ja turvalisem avalik ruum on ilmselt iga tallinlase, aga ka eestlase soov.

Teema üle arutlevad arhitekt Ülar Mark, praegune Tallinn abilinnapea ja endine Uue Maailma kogukonna entusiast Madle Lippus, urbanist ja planeerija Regina Viljasaar-Frenzel Linnalaborist ja Tallinna Sadama kinnisvara valdkonna juht Piret Üts . Arutelu modereerib Tallinna Sadama kinnisvara koostöösuhete juht Reti Meema. Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

NB! Enne üritust kell 16:30 on võimalus osa võtta Tallinna Sadama ringkäigust, kus Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal tutvustab Sadama ala ja tulevasi planeeringuid. Ringkäik algab Kruiisiterminali värava ees ja lõppeb Eesti Arhitektuurimuuseumis. Registreeri ringkäigule siin.

(H)ARUTUS toimub algusega kell 18 Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed, ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Seekordne vestlus toimub koostöös Tallinna Sadamaga.

Vaata ürituse salvestust SIIT

Tallinna Sadam korraldas 3. märtsil 2025 Vanasadama kruiisiterminalis Sadama asumi piirkonna ettevõtetele ja elanikele esimese koostöökohtumise eesmärgiga edendada kogukonnasuhtlust ja jagada olulist teavet.

Esimesel kohtumisel tutvustati Sadama asumi ajalugu, Tallinna Sadama arenguplaane, arutati koostöövõimalusi ning lepiti kokku edasine koostöövorm.

Sadama Asum kuulub Kesklinna linnaossa, hõlmab lisaks sadamaalale ka Tallinna Ülikooli linnakut, Rotermanni kvartalit, mitmeid muuseume, hotelle, äri- ja kaubanduskeskusi.

„Rahvaarv piirkonnas on pidevas tõusutrendis, näiteks kui 2015. aastal elas siin 3167 inimest, siis selle aasta alguses oli vastav number 4700. Piirkonna arendused toovad lähiaastatel juurde tuhandeid uusi elanikke ja töökohti ning arvutuste järgi lisandub siia tulevikus pea Pirita linnaosa mahus uusi elanikke.  Taoline kiire areng vajab sujuvat koostööd ja dialoogi kohalike elanike, ettevõtete ja arendajate vahel, et luua kõigile turvaline ja mugav elu- ja töökeskkond. Ja kuna Tallinna Sadama kinnisvaraarendused moodustavad asumi alast märkimisväärse osa, siis tundus igati loogiline, et esimese sammu koostöö osas teeme just meie,“ kommenteeris Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm asumi koosloome algatamise vajalikkust.

Esimesel koostöökohtumisel osalesid lisaks Tallinna Sadama esindajatele veel Tallinna Ülikool, Nautica keskus, SA Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid, MTÜ Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eckerö Line, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, SA Eesti Arhitektuurimuuseum, Expresso OÜ, Aldar Eesti OÜ, Kochi Aidad, Novarc Group AS, Rotermanni Kvartal, Tallinna Kesklinna Valitsus, AS Infortar, Pro Kapital, Overall Eesti AS / KTK Overall OÜ, EHC Lootsi OÜ ja EHC Merekeskus OÜ, TLG Hotell OÜ / Tallink Hotels, Tallinna Juudi Kool, PoCo popkunstimuuseum, US Real Estate OÜ (La Marina, Talsinki, Rotermann), Toiduakadeemia, Hestia Hotel Group OÜ, Restoran Ocean 11.

Fotogalerii koostöökohtumisest SIIN >>

Liikmete soovil toimuvad edaspidised kohtumised kord kvartalis erinevate partnerite juures. Järgmine kokkusaamine on juba 13. mail Eesti Arhitektuurimuuseumis üritusel (H)arutus teemal „Kas merejoon kuulub kogukonnale?“

Sadama asumi grupiga saavad jooksvalt liituda kõik huvilised, keda kõnetavad asumi arengud ning kes soovivad kaasa rääkida parema avaliku ruumi loomisel. Selleks anna oma osalemissoovist teada Tallinna Sadama kinnisvara koostöösuhete juhile Reti Meemale r.meema@ts.ee

Vanasadama arengute ja sündmustega soovitame ennast kursis hoida Vanasadama veebilehel www.vanasadam.ee.

Tallinna Sadama Vanasadamasse projekteeritav 110/10 kV alajaama hoonekompleks on igati märgiline rajatis. Tegemist on ühe suurima alajaamaga Tallinnas Vanasadama alal, mis hakkab paiknema kruiisiterminali vahetus läheduses ning Vanasadama ala läbiva planeeritava promenaadi/lineaarpargi ääres.
2023. aastal korraldatud üheetapilise väärtuspõhise riigihanke „Tallinna Vanasadama 110/10 kV alajaama hoonekompleksi projekteerimine“ (viitenumbriga 270980) eesmärk oli leida konsultant, kelle hinnapakkumus koos visioonikavandiga täidab kõige paremini Tallinna Sadama eesmärki saada Tallinna Vanasadamasse kavandatavasse esinduslikku linnaruumi hästi sobituva arhitektuurse lahendusega hoonekompleks. Sealjuures hindamisel oli hoonekomplekis, mille suurem maht on alajaam kui tehnorajatis, visioonikavandi väärtuspunktide osakaal 60 st olulisim ei olnud hind.

Töö käigus otsustasid Tallinna Sadam tellijana ning väärtuspõhise riigihanke võitnud projekteerimise peatöövõtja KOKO arhitektid, et projekteeritava alajaama ehitusloa menetluse võiks läbi viia Kliimaministeeriumi poolt värskelt avalikustatud BIM (Building Information Modelling) ehk ehitise infomudeli põhise ehituslaomenetlusena. Teatavasti on alates 2024. aasta algusest võimalik esitada koos ehitusloa taotlusega ka BIM-mudel ning lasta rakendusel kontrollida, kas projekt vastab olulisematele tehnilistele nõuetele. BIM- põhise ehitusloamenetluse eesmärk on lühendada ehitusloa menetlemise protsessi läbi ehitusprojektide tehnilise kontrolli automatiseerimise, mis omakorda aitab kaasa ehitussektori tootlikkuse tõstmisele.

Tallinna Sadama õnneks on hoonekompleksi projekteerimise peatöövõtja arhitektuuribüroo KOKO arhitektid olnud üks BIM projekteerimise eestvedajaid Eestis ning oli ka selles projektis valmis kogemuse saamise eesmärgil tegema läbi oma esimese BIM-põhise loamenetluse protsessi. Lisaks omandatud kogemusele selgus lõpuks kõigile üllatuseks, et olime esimesed, kes selle ka edukalt lõpuni viisid!

Nüüd saame koos KOKO Arhitektide meeskonnaga (arhitektid Anni Haldre-Isand, Raivo Kotov, Xenia Sooniste; sisearhitekt Kadri Kaldam; 3D illustratsioonid Tatiana Päss; projektijuhid Kristo Rämson ja Merike Rannu) uhkusega teatada, et meile on väljastatud esimene 100% BIM-põhine ehitusluba!