Eesti Keskkonnauuringute keskus viis tänavu suvel Tallinna Vanasadamas läbi välisõhu kvaliteedi mõõtmised, mis andsid kinnituse, et Tallinna Sadam on tulemuslikult maandanud sadamat külastatavate laevade ja autodega seotud õhusaaste riske ning uuringud ei tuvastanud piirnormide ületamist ühegi mõõdetud saasteaine puhul.
Perioodil 15. juuli kuni 1. august läbi viidud õhukvaliteedi pidevmõõtmisel hinnati õhusaaste olukorra muutumist sadamas laevade sisenemisel, väljumisel, sadamas seismise ajal ning laevale suunduvate autode mõju. Mõõdeti nii lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi, peenosakeste kui musta süsiniku kontsentratsiooni õhus. Mõõtmiste jooksul külastas Tallinna Vanasadamat kokku 278 laeva.
Tallinna Sadama keskkonnajuhi Ellen Kaasiku sõnul on sadam panustanud järjepidevalt õhukvaliteedi parandamisse, mille tulemusel on edukalt hoitud saasteainete tasemed allpool piirnorme.
„Tallinna Sadama soov on, et sadama ala oleks atraktiivne ajaveetmise koht nii linnaelanikele kui ka turistidele. Seetõttu on õhu kvaliteedi jälgimine ja seiramine meie jaoks oluline prioriteet, mille tagamiseks oleme muu hulgas võtnud kasutusele automaatsildumise seadmed ning pakume sadamas seisvatele laevadele kaldaelektrit. Need meetmed on otseselt seotud sellega, et laevad peaksid kalda ääres vähem mootoreid kasutama ja sellega heiteid välisõhku paiskama,“ rääkis Kaasik.
Hindamaks laevade võimalikku mõju saasteainete kontsentratsioonidele valiti välja kokku 6 episoodi, mida täpsemalt analüüsiti. Sealhulgas vaadati ka samaaegseid tegevusi sadamas. Analüüsist selgus, et kuigi piirnorme üheski episoodis ei ületatud, siis saasteainete kontsentratsioonidele avaldasid mõju nii sadamas seisvad laevad kui ka sadama alal toimuv muu liiklus, näiteks laevale pääsemist ootavad sõidu- ning veoautod.
Mõõtmisi läbiviinud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi tulemusel selgus, et Vanasadama õhukvaliteeti mõjutas ka üldine õhusaaste. Seda kinnitasid olukorrad, mil saasteainete tasemed olid keskmisest kõrgemal ajal, kui sadamas samaaegset tegevust ei toimunud. Lisaks selgus töö käigus tehtud eraldi analüüside põhjal, et kruiisilaevade külastus eraldi saastetaset ei tõsta. Mõõteperioodil külastas Vanasadamat kokku 24 kruiisilaeva.
Tallinna Sadama keskkonnaalaseks põhimõtteks on kanda hoolt, et ettevõtte tegevusest tekkiv ökoloogiline jalajälg oleks minimaalne ning saastamise ärahoidmiseks käituda keskkonnasõbralikult. Tallinna Sadam kuulub ka Euroopa prestiižika sadamatevahelise keskkonnakaitseorganisatsiooni EcoPorts , mis näitab, et ASi Tallinna Sadam keskkonnaalane tegevus vastab rahvusvahelistele nõuetele – ettevõte hindab oma tegevusega kaasnevaid keskkonnaaspekte vähendamaks mõju looduskeskkonnale.
Tallinna Sadam on panustanud õhusaaste vähendamisse ja investeerinud Vanasadamas liinilaevade tarbeks kaldaelektriseadmetesse viiel kail, rajanud automaatsed sildumisseadmed kolmele kaile, loonud uusi kergliiklusteid ning muutnud sadama-ala järk-järgult rohelisemaks.
Tallinna Sadam astus D-terminali esise väljaku ümberehitusega järjekordse sammu lähemale kesklinna avamisel merele. Admiraliteedi silla kaudu kruiisiterminali ja Põhja-Tallinnaga ning Reidi tee kaudu Kadrioruga ühendatud väljak loob senise ilmetu autoparkla asemel linlastele täiendava ajaveetmise koha ja pakub samas laevareisijatele mugavat ühendust kesklinnaga.
Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Vanasadama ala arendamisel veel palju ära teha, kuid senised arendusprojektid näitavad, et laevade teenindamisega seotud funktsioonid on võimalik väga edukalt ühendada tänapäevase jalakäijaid ja rattureid arvestava linnaruumi kujundamisega.
„D-terminali endine asfalt- ja betoonkivisillutisega täies ulatuses autokeskne väljak on nüüdseks jäänud minevikku. Selle asemel ootame nii kohalikke kui ka turiste koos peredega mere äärde aega veetma ning ka üritusekorraldajaid kasutama seda ala linlastele meeleolukate sündmuste pakkumiseks,“ lisas Kalm.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul avatakse D-Terminali esise väljakuga ka üks Tallinna ja kogu Eesti värav. „Sadam ühendab meid muude riikidega ja sama tähtis kui ühendused sadamast on ühendus sadamaga. Uus väljak D-terminali ees avab linna reisijatele ja mereääre linlastele,“ ütles Kõlvart.
„Tallinkil on hea meel, et Tallinna Vanasadama D-Terminali, meie laevade koduterminali esine on nüüd valmis ja tervitab Tallinna meritsi saabujat uue ilme ja kliendisõbraliku lahendusega. Koos D-Terminaliga moodustab see harmoonilise terviku ja ühtlasi ka pealinna tähtsaima merevärava esindusliku visiitkaardi meie külalistele,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Senisel 4500 m2 suurusel parkla alal, Lootsi kvartali ja Hestia Hotel Seaport vahel ei ole enam sõiduautode parkimiskohti. Hubasuse loomiseks on istutatud alale üle 100 puu ja 3500 põõsa ning paigaldatud on rohkelt erinevaid istepinke. Kaitseks vihma eest on ehitatud varikatused nii busside kui taksode ootealadele, rajatud suures mahus mitmekesise haljastusega rohealasid, lisaks veel välilava ja kaks põnevalt kujundatud veeatraktsiooni markeerimaks ajaloolise Tõrvaköögi ja Girardi kanali asukohta. Admiralisilla lähedal on mereteemaline vabaaja veetmise koht batuutide, kõlatorude ja istumiskohtadega.
Kiiret ja sujuvat ligipääsu laevale ja laevalt linna vajavate reisijate transpordi tagamiseks on rajatud bussiparkla, taksode parkla ning sõidukitele lühiajaline Kiss & Sail parkimine. Ühistranspordi kasutajatele on loodud kaasaegse disainiga uued bussi ootekojad mõlemale poole tänavat. Liikluse rahustamiseks on kasutatud jagatud ruumi põhimõtteid, et sõidukijuhid arvestaksid rohkem jalakäijatega. Tulevikus trammiga liikuda soovijatele on võimalik minna üle Admiralisilla A-terminali ette, kus valmib uus trammipeatus 2025. aasta alguses.
Vanasadama D-terminali esise välisruumi projektlahenduse koostasid K-Projekt AS, Roadplan OÜ, AB Pluss OÜ ja Infragate Eesti AS ning ehitas Nordecon AS. Projekti kogumaksumus oli 6,7 miljonit eurot. Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu projekti Twin-Port 4 raames.
Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsinki liinil sõitvaid laevu asusid teenindama automaatsed sildumisseadmed, mis aitavad hoida kokku sildumisele kuluvat aega ja säästa keskkonda.
“Traditsioonilisel viisil ehk kasutades otsi ja pollareid kulub kaimadrustel täna sildumise korraldamiseks kümme või rohkem minutit, vaakumseadmetega võtab aga sama protsess alla kahe minuti ning laeva vabastamisel mõõdame aega juba sekundites. Kogu süsteem on kaugjuhitav ning vaid laevakapteni poolt opereeritav,“ ütles Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusdivisioni juht Peeter Nõgu.
Aja kokkuhoid toob ühtlasi kaasa keskkonnasäästu. „Kuna laev kulutab kai juures manööverdamisele vähem aega, siis isegi 5 minutit kokku hoitud sõiduaeg vähendab laeva kütusekulu ning heitmekoguseid. Pika perioodi jooksul on sellel märkimisväärne keskkonnamõju,“ selgitas Nõgu.
Uued vaakumseadmed paigaldati Tallinn-Helsinki liini teenindavatele kaidele. Kaile 5 ja 12 paigaldati ettevõtte Cavotec-i seadmed, kaile 13 Trelleborgi seadmed. Oma tehnilistelt parameetritelt on seadmed sarnased.
Cavoteci juhatuse esimees Mikael Norin rääkis: “Me oleme äärmiselt uhked, et Cavoteci tehnoloogia toetab Tallinna Sadama visiooni saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks ning aitab ellu viia kestlikke eesmärke puhtama õhu tagamisel. Meie automaatsed vaakumsildumisseadmed MoorMaster võimaldavad laevadel hoida kokku aega sildumisel ning seetõttu sõita aeglasemalt ja väiksema kütusekuluga vahemaad Tallinnast Helsingisse vähendades seeläbi laevade poolt õhku paisatavaid kasvuhoonegaaside emissioone kuni 12 000 tonni aastas, mis on võrreldav 10 000 diiselkütusel autoga.“
Automaatsildumise seadmed on töökindlad ja neid on võimalik kasutada praktiliselt kõigis ilmastikutingimustes. Arvestada tuleb vaid tuulepiiranguga 17 m/s ning sedagi oludes kui tuul puhub risti laeva välispardaga kaist eemale. Sellisel juhul kasutatakse ohutuse tagamiseks lisaks ka laeva otsi.
Lähimad sarnased seadmed asuvad Helsinki Läänesadamas, Marienhamni sadamas ja Langnas’i sadamas Ahvenamaal.
Uute sildumisseadmete paigaldamine toimus projekti TWIN-PORT 3 raames ja seda toetas Euroopa Liit infrastruktuuri investeeringute meetme CEF kaudu. Tallinn-Helsingi meretee arendusele suunatud projekt viiakse ellu perioodil 2018-2023, selles osalevad Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Helsingi linn ja kolm laevaoperaatorit (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line) ning projekti kogueelarve on 61,2 mln eurot. Tallinna Sadama poolt tehtavate investeeringute maht oli 15,8 mln eurot.
Vaata videost, kuidas automaatsildumine välja näeb!
Tallinna Sadama sõnul tohib alates maist nende sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ja muid töid ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse. Antud otsus on järjekordne samm Tallinna Sadama kestliku arengu strateegias muutumaks Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks.
Tallinna Sadama keskkonnajuht Ellen Kaasik ütles, et sadama kestliku arengu strateegia hõlmab plaani vähendada sadama ja seal viibivate laevade mõju keskkonnale. „Meie viimaste aastate ja ka tulevased investeeringud tehnilistesse uuendustesse, nagu kaldaelekter laevadele, automaatne sildumine, reovee vastuvõtuseadmed laevadele ja jäätmete suunamine ringmajandusse, on vaid mõni näide. Samuti vaatasime põhjalikult üle kõik siin osutatavad teenused. Otsus nõuda laevade kerepuhastuse jäätmete kokku kogumist on täna möödapääsmatu, sest igasuguste jäätmete, samuti vetikate, võimalike võõrliikide ning lämmastiku, fosfori jm toitainete vette sattumine toetab niigi tundliku Läänemere keskkonna eutrofeerumist,“ lisas ta.
Nüüdsest saab Tallinna Sadama akvatooriumis kerepuhastusteenust osutada ainult eeldusel et puhastusjäätmed kogutakse kokku, vältimaks nende sattumist merekeskkonda.
Tänaseks on oma valmisolekust pakkuda Tallinna Sadama valdustes kerepuhastusteenust andnud teada Soome ettevõte DG-Diving Group. Ettevõte kasutab laevade puhastamiseks patenteeritud uuenduslikku tehnoloogiat ja eriväljaõppe saanud tuukreid ning arendab praegu kerepuhastusseadet, mille kasutamise korral ei ole tuukreid enam edaspidi vaja. Nii bioloogilisi kui ka keemilisi materjale sisaldavad jäätmed kogutakse kaldal olevasse mahutisse ja filtreeritud vesi juhitakse tagasi merre.
„Laevakere veealust osa tuleb olenevalt aastaajast puhastada 1–2 korda kuus, et hoida ära liigne bioloogiliste osakeste kogunemine veealusele osale. Tänu sellele on laevade liikumine kütuse tarbimise ja kiiruse poolest tõhusam ning nende kered üldiselt hästi hooldatud,“ ütles Mika Rouhola ettevõttest DG-Diving Group Oy. Ettevõtte hinnangul võib 200 meetri pikkuse laevakere veealusele osale koguneda kuni 800 kilogrammi bioloogilist materjali. Veealuseks puhastuseks ettenähtud patenteeritud tehnoloogialahenduse mõtles välja sama ettevõtte omanik Mauri Kalliomäki ning seda kasutatakse juba mitmes Soome ja Rootsi sadamas. Seade vastab Rootsi ametiasutuste keskkonnanõuetele ning IMO ja HELCOM-i suunistele.
Tallinna Sadam panustab vastutustundliku ja keskkonnahoidliku ettevõttena regulaarselt oma keskkonnamõju vähendamisse. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on rõhk keskkonnaprioriteetidel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Tegutsetakse loodus- ja merekeskkonna suhtes alati vastutustundlikult ning lähtutakse teadmisest, et Läänemeri, meie kodumeri, on üks kõige tundlikumaid ökosüsteeme kogu maailmas.
DG-Diving Group Oy on 1982. aastal asutatud tuntud tänapäevane tuukriettevõte, mis tegutseb Läänemere piirkonnas ning mille kontorid asuvad Turus ja Helsingis. Ettevõtte põhitegevusala on laevade veealune hooldamine, remont ja kontrolltööd. Ettevõte tegutseb rohkem kui kümne tuukrimeeskonnaga.
Tallinna Sadam paigaldab viiele Vanasadama kaile Eestis esimese omanäolise projekti raames ABB uusimad kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase ja mürareostust.
„Tallinna Vanasadam on üks tihedaima laevaliiklusega sadamaid Euroopas ning kaldaelektri võimekuse loomine on märgilise tähisega samm laevaliikluse tekitatava keskkonnamõju vähendamisel linnaruumile,“ kommenteeris Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. „Arvestades paranevat õhukvaliteeti ja vähenevat müra, on see positiivne uudis nii kõigile linlastele ja Tallinna külalistele, aga ka laevaoperaatoritele, kes saavad selle läbi panustada linnaruumi keskkonna kvaliteedi arengusse.“
Esimene kaldaelektri võimekusega kai valmib tänavuse aasta lõpus ning see hakkab teenindama Tallinki Tallinn-Stockholmi liini laevasid. Järgmise aasta esimeses pooles tekib kaldaelektri kasutamise võimalus ka Vanasadamas silduvatel Eesti-Soome liini laevadel.
„Arvestuslikult väheneb ühe meie reisilaeva, mis kasutab elektritoiteks rohelist kaldaelektrit vähemalt 7 tundi päevas, CO2 heitmete maht 120 tonni võrra ühes kuus. Samuti avaldub laevamootorite seiskamine paranenud õhukvaliteedis, kuna sadamapiirkonna õhku paiskub vähem heitgaase ja tahkeid osakesi,“ märkis Tallinki laevateeninduse juht kapten Tarvi-Carlos Tuulik. „Oleme oma laevadega juba sellealase esimese sammu teinud Stockholmi sadamas, panustades niiviisi sealse linnaruumi kvaliteeti.“
Paigaldatav tehniline lahendus on kõige kaasaegsem kaldalt laevale (shore-to-ship) lahendus, mille tarnib ABB, ning loob võimaluse ühendada laev maapealsesse võrku 11-kilovoldisel pingel. Ohutuse tagamiseks on kasutusel dubleeritud kontrollmehhanismid, mis tagavad kõrgepinge väljalülitumise igas ohuolukorras. Laeva ühendamiseks kaldavõrku maapealset personali ei vajata – laevameeskond juhib kaugjuhtimispuldiga kail paiknevat kaablikraanat laevaluugini ja ühendab kaabli laeva pistikuga. Laeva elektrisüsteem toimib nii üleminekul kaldaelektrile kui ka tagasiminekul generaatoritoitele ilma katkestusteta.
„Meile on au olla Tallinna Sadama partner Eesti esimese sellise lahenduse rajamisel ning panustada ABB tehnoloogilise võimekusega niivõrd läbimurdelise projekti realiseerimisse,“ märkis ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. „ABB on juhtiv kaldalaadimislahenduste pakkuja juba ligi kakskümmend aastat ning täna on meil selle valdkonna kõige terviklikum lahenduste portfell.“
Tallinna Sadam korraldas viiele Vanasadama kaile (kaid 3, 5, 7, 12 ja 13) kaldaelektri väljaehitamiseks rahvusvahelise riigihanke, mille võitjaks osutus AS Elero. Alajaama seadmed ja automaatika tarnib ABB ning elektriühenduseks vajamineva kaugjuhitava kraana tarnib Eesti ettevõte Scaleup OÜ.
Kaldaelekteri rajamist Vanasadamasse toetab Euroopa Liit Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme projektiga TWIN-PORT 3, mis viiakse ellu koostöös laevafirmade, Helsingi sadama ja Helsingi linnaga. Projekti kogumaksumus on 61 miljonit eurot, sellest Vanasadama kaldaelektri eelarve 3,5 miljonit eurot.
Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Stockholmi Sadam ja Turu Sadam sõlmisid 2016. aastal kokkuleppe, mille kohaselt arendavad Läänemere tihedaima reisiliiklusega ning linnasüdamete vahetus läheduses paiknevad sadamad kaldaelektri lahendusi ühtsest standardist lähtudes.
