---

–  30. ja 31.08 toimuvad ka giidituurid „Avatud sadam“, huvi korral registreeru siin: www.tallinn.ee/et/linnaruumifestival/registreerumine

–  Tutvu kogu festivali programmiga siin: www.tallinn.ee/et/linnaruumifestival/programm

Selline hakkab tulevikus välja nägema Vanasadama uus A-terminal ja seda ümbritsev kvartal. A-terminal on Eesti üks suurimaid turismiväravaid, mida läbib iga-aastaselt ca 3-4 miljonit reisijat. Terminal teenindab Viking Line’i ja Eckerö Line’i laevu.

A-terminali ala detailplaneering on esitatud Tallinna linnavalitsusse vastuvõtmiseks ning paralleelselt on valminud A-terminali kvartali eskiis koos ümbritseva avaliku linnaruumiga.

A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks on ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid.

 

Tallinna Sadama Vanasadamas asuva A-terminali kvartali arhitektuurikonkursi võidutööks osutus ideekavand nimega Vihur, mille esitasid Molumba OÜ arhitektid Karli Luik ja Johan Tali, Harri Kaplan ning maastikuarhitektuuriböroo Mareld arhitektid Häli-Ann Tooms, Martin Allik ja Helga Eknor.  Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida parim arhitektuuriidee Tallinna Vanasadama uue A-terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksile ning sellega piirnevale avalikule linnaruumile.

Arhitektuurikonkursi žürii esinaine Hele-Mai Metsal ütles, et võidutöö ideekavandis on kõige paremini ühildatud hoonekompleksi kui terviku mahuline kompositsioon ning lähteülesande kohane funktsionaalsus. „Kujundatud on mitmekesine linnalik maastik, mis toetab üheaegselt nii hoonete arhitektuuri kui elurikkust. Terminali puhul imponeerib aus reisijate jalutuskoridoride ehk galeriide arhitektoonikat toetav arhitektuurikeel, mille puhul terminali funktsioon ja arhitektuuriesteetika on tajutavalt tasakaalus.  Sümpaatne oli žüriile ka  olemasoleva ja uue büroohoone arhitektuurne kooslus, kus mõlemad hoonemahud on samaaegselt eksponeeritavad omas eripäras aga samal ajal moodustavad funktsionaalse ja arhitektuurse terviku,“ selgitas Hele-Mai Metsal žürii otsust.

Arhitektuurikonkurss oli avalik, anonüümne ja toimus kahes etapis.  Esimeses etapis valis žürii  ideekonkursi osalejate varasemalt teostatud tööde põhjal välja  10 osalejat, kellel esitati  ettepanek esitada ideekavand. Nendeks olid  alljärgnevad bürood:

1. ALA Architects Ltd (ühisosaleja Nomaji Landscape Architects Ltd.)
2. DAGOpen OÜ (ühisosaleja BAKPAK Architects) ( äramärgitud töö  KULG)
3. Osaühing HG ARHITEKTUUR (ühisosaleja OÜ Väli)
4. Kadarik Tüür Arhitektid OÜ
5. KOKO arhitektid OÜ
6. OÜ Kolm Pluss Üks
7. KUU OÜ
8. molumba osaühing ja maastikuarhitektuuribüroo Mareld (võidutöö Vihur)
9. Novarc Group AS (alltöövõtjad Spacegroup AS ja West 8 urban design & landscape architecture B.V.)
10. Salto arhitektuuribüroo osaühing (Salto AB OÜ) ( äramärgitud töö Origami)

II etapi tähtajaks esitati Tallinna Sadamale kokku 9 ideekavandit.

Ideekonkursi tulemuste hindamiseks moodustati žürii koosseisus Eesti Arhitektide Liidu  arhitektid Aet Ader, Ülar Mark ja Emil Urbel,  Eesti Maastikuarhitektide Liidu  maastikuarhitekt Maarja Gustavson, Tallinna Strateegiakeskuse esindaja  Kevin Villem ning Tallinna Sadamast arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsal ja projekteerimise osakonna juhataja Riho Joala.

Tallinna Sadamal  on õigus sõlmida võitjaga väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusel projekteerimistööde hankeleping Tallinna Vanasadama uue A‑terminali, ASi Tallinna Sadam uue büroohoone ja parkimismaja hoonekompleksi ning sellega piirneva avaliku linnaruumi tervikliku ehitusprojekti koostamiseks projekteerimise peatöövõtu meetodil. Sõlmitava hankelepingu maksumus käibemaksuta on 2 miljonit eurot. Projekteerimisele järgneva ehitushanke läbiviimise aeg ning uue hoonestuse valmimisaeg sõltub A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu menetlusprotsessist.

Tallinna Sadam on seadnud eesmärgiks „tuua linn sadamasse“ ning pakkuda üha enamatel Vanasadama aladel linnakodanikele ja Eestit külastavatele turistidele võimaluse veeta kvaliteetaega kesklinnas mere ääres.

Ideekonkursi “A-terminali kvartali arhitektuurivõistlus” korraldamise ja ideekonkursi võitjaga sõlmitava hankelepingu raames teostatavaid projekteerimistöid kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa Ühendamise Rahastu projekti nr 101079738 – 21-EU-TG-TWIN-PORT V – CEF-T-2021-SUSTMOBGEN raames.

 

Tallinna Sadama Vanasadama kruiisiterminalile väljastati keskkonnamärgis Green Key (Roheline võti), mis tõendab nii kruiisireisijatele kui ka kruiisiterminalis toimuvate ürituste külastajatele ja partneritele, et tegutsetakse keskkonnahoidlikul viisil. Green Key märgise juurde kuuluva lipu heiskas  kruiisiterminalile täna, 11.juulil  kliimaminister Kristen Michal.

Kliimaminister Kristen Michal tunnustas Tallinna Sadamat Green Key keskkonnamärgise saamisel ja rõhutas, et väiksem keskkonnajalajälg annab konkurentsieelise. „Kruiisiterminali puhul väljendub see läbi lisandväärtuse klientidele – sadamas tekib vähem prügi, hooneid kütab ja jahutab mereenergia ning toidu puhul eelistatakse kohalikku tootjat.”

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm rääkis, et Vanasadama kruiisiterminalile Green Key märgise taotlemine on osa Tallinna Sadama kestliku arengu strateegiast, mille üheks oluliseks eesmärgiks on panustada kõrgendatud nõudmistega keskkonnahoidu, meie tegevusega kaasneva ökoloogilise jalajäle vähendamisse  kui ka säästva arengu eesmärkide täitmisesse. „Kruiisiterminalile on Green Key märgis kui kvaliteedimärk keskkonnahoidlikku ja kestlikku konverentsikeskusena tegutsemisel. Külalistele ja ürituste korraldajatele on Green Key aga suunanäitaja ja lisandväärtuse looja ürituste kohavalikul. Julgustame ka kruiisiterminali partnereid, rentnikke ja külalisi  korraldama oma tegevusi Green Key kriteeriumite järgi või kooskõlas Green Key programmi üldiste põhimõtetega,“ lisas Valdo Kalm.

Green Key on turismiettevõtetele mõeldud rahvusvaheline ökomärgis ja alates 1994. aastast on see juhtiv standard, millega tunnustatakse turismiettevõtte keskkonnahoidlikku ja kestlikku tegutsemist. Tänaseks on märgisega liitunud ca 4000 ettevõtet 60 riigist üle maailma. Green Key programm aitab kaasa ÜRO Säästva Arengu Eesmärkide saavutamisele.

Olulisemad nõuded, mida Vanasadama Kruiisiterminal kui Green Key märgise omanik täidab:

• Jäätmenõuded: sorteerime jäätmeid ja mis võimalik suuname ringlusse. Väldime igasugust ülepakendamist ja ühekordsete nõude kasutamist.
• Energianõuded: Kasutame hooneautomaatikat ning energiat toodavad Põhjamaade kliimale kohandatud päikesepaneelid ning hoonet kütab/jahutab soojuspumba abiga mereenergia.
• Veenõuded: kraanid ja muu sanitaartehnika valime lähtudes veesäästu põhimõtetest ning julgustame külalisi jooma kraanivett.
• Toidunõuded: pakume rohkem taimetoitu, kasutame kodumaise puhta toidu ja väiketootjate toorainet.
• Puhastusnõuded: puhastusainete kasutamine on doseeritud ning kasutame ainult ökomärgisega puhastusaineid.
• Õuehooldus: me ei kasuta pestitsiide ning kastame säästvalt, vastavalt vajadusele.
• Ostud: oleme valinud partnerid ja tarnijad, kelle läbipaistvuses, aususes ja vastutustundlikkuses oleme kindlad.

Green Key rahvusvaheliseks eestvedajaks on FEE ehk Foundation for Environmental Education. Green Key pakub turismiettevõtetele tegevusmudelit keskkonnahoiu ja kestliku mõtteviisi arendamiseks oma ettevõttes. Kõrge taseme keskkonnahoius tagavad tegevuste dokumenteerimine, erapooletu auditeerimine ja paikvaatlused. Märgist koordineerib Eestis EASi ja Kredexi ühendasutus.

Vanasadama moodne ja mitmekülgne kruiisiterminal koos promenaadiga avab mereääre linnarahvale vaba aja veetmiseks. Kruiisiterminal on populaarne sündmuskeskus, mis eristub oma kauni ja moodsa sisearhitektuuriga. Kaasaegset ja keskkonnasäästlikku kruiisiterminali ning selle ümbrust saab kasutada erinevate ürituste – konverentsid, näitused, messid, kontserdid, firmaüritused – korraldamiseks.

Rohkem infot Green Key kohta leiab siit ja kruiisiterminali kui sündmuspaiga kohta siit.

Tallinna Sadam astus D-terminali esise väljaku ümberehitusega järjekordse sammu lähemale kesklinna avamisel merele. Admiraliteedi silla kaudu kruiisiterminali ja Põhja-Tallinnaga ning Reidi tee kaudu Kadrioruga ühendatud väljak loob senise ilmetu autoparkla asemel linlastele täiendava ajaveetmise koha ja pakub samas laevareisijatele mugavat ühendust kesklinnaga.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul on Vanasadama ala arendamisel veel palju ära teha, kuid senised arendusprojektid näitavad, et laevade teenindamisega seotud funktsioonid on võimalik väga edukalt ühendada tänapäevase jalakäijaid ja rattureid arvestava linnaruumi kujundamisega.

„D-terminali endine asfalt- ja betoonkivisillutisega täies ulatuses autokeskne väljak on nüüdseks jäänud minevikku. Selle asemel ootame nii kohalikke kui ka turiste koos peredega mere äärde aega veetma ning ka üritusekorraldajaid kasutama seda ala linlastele meeleolukate sündmuste pakkumiseks,“ lisas Kalm.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul avatakse D-Terminali esise väljakuga ka üks Tallinna ja kogu Eesti värav. „Sadam ühendab meid muude riikidega ja sama tähtis kui ühendused sadamast on ühendus sadamaga. Uus väljak D-terminali ees avab linna reisijatele ja mereääre linlastele,“ ütles Kõlvart.

„Tallinkil on hea meel, et Tallinna Vanasadama D-Terminali, meie laevade koduterminali esine on nüüd valmis ja tervitab Tallinna meritsi saabujat uue ilme ja kliendisõbraliku lahendusega. Koos D-Terminaliga moodustab see  harmoonilise terviku ja ühtlasi ka pealinna tähtsaima merevärava esindusliku visiitkaardi meie külalistele,“ ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

Senisel 4500 m2 suurusel parkla alal, Lootsi kvartali ja Hestia Hotel Seaport vahel ei ole enam sõiduautode parkimiskohti. Hubasuse loomiseks on istutatud alale üle 100 puu ja 3500 põõsa ning paigaldatud on rohkelt erinevaid  istepinke. Kaitseks vihma eest on ehitatud varikatused nii busside kui taksode ootealadele, rajatud suures mahus mitmekesise haljastusega rohealasid, lisaks veel välilava ja kaks põnevalt kujundatud veeatraktsiooni markeerimaks ajaloolise Tõrvaköögi ja Girardi kanali asukohta. Admiralisilla lähedal on mereteemaline vabaaja veetmise koht batuutide, kõlatorude ja istumiskohtadega.

Kiiret ja sujuvat ligipääsu laevale ja laevalt linna vajavate reisijate transpordi tagamiseks on rajatud bussiparkla, taksode parkla ning sõidukitele lühiajaline Kiss & Sail parkimine. Ühistranspordi kasutajatele on loodud kaasaegse disainiga uued bussi ootekojad mõlemale poole tänavat. Liikluse rahustamiseks on kasutatud jagatud ruumi põhimõtteid, et sõidukijuhid arvestaksid rohkem jalakäijatega.  Tulevikus trammiga liikuda soovijatele on võimalik minna üle Admiralisilla A-terminali ette, kus valmib uus trammipeatus 2025. aasta alguses.

Vanasadama D-terminali esise välisruumi projektlahenduse koostasid K-Projekt AS, Roadplan OÜ, AB Pluss OÜ ja Infragate Eesti AS ning ehitas Nordecon AS. Projekti kogumaksumus oli 6,7 miljonit eurot. Ehitustöid kaasrahastati Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme kaudu projekti Twin-Port 4 raames.

Loe rohkem D-terminali väljakust.

 

Vanasadamasse saabuvaid ja lahkuvaid Tallinn-Helsinki liinil sõitvaid laevu asusid teenindama automaatsed sildumisseadmed, mis aitavad hoida kokku sildumisele kuluvat aega ja säästa keskkonda.

“Traditsioonilisel viisil ehk kasutades otsi ja pollareid kulub kaimadrustel täna sildumise korraldamiseks kümme või rohkem minutit, vaakumseadmetega võtab aga sama protsess alla kahe minuti ning laeva vabastamisel mõõdame aega juba sekundites. Kogu süsteem on kaugjuhitav ning vaid laevakapteni poolt opereeritav,“ ütles Tallinna Sadama infrastruktuuri arendusdivisioni juht Peeter Nõgu.

Aja kokkuhoid toob ühtlasi kaasa keskkonnasäästu. „Kuna laev kulutab kai juures manööverdamisele vähem aega, siis isegi 5 minutit kokku hoitud sõiduaeg vähendab laeva kütusekulu ning heitmekoguseid. Pika perioodi jooksul on sellel märkimisväärne keskkonnamõju,“ selgitas Nõgu.

Uued vaakumseadmed paigaldati Tallinn-Helsinki liini teenindavatele kaidele. Kaile 5 ja 12 paigaldati ettevõtte Cavotec-i seadmed, kaile 13 Trelleborgi seadmed. Oma tehnilistelt parameetritelt on seadmed sarnased.

Cavoteci juhatuse esimees Mikael Norin rääkis: “Me oleme äärmiselt uhked, et Cavoteci tehnoloogia toetab Tallinna Sadama visiooni saada Läänemere uuendusmeelseimaks sadamaks ning aitab ellu viia kestlikke eesmärke puhtama õhu tagamisel.  Meie automaatsed vaakumsildumisseadmed MoorMaster võimaldavad laevadel hoida kokku aega sildumisel ning seetõttu sõita aeglasemalt ja väiksema kütusekuluga vahemaad Tallinnast Helsingisse vähendades seeläbi laevade poolt õhku paisatavaid kasvuhoonegaaside emissioone kuni 12 000 tonni aastas, mis on võrreldav 10 000 diiselkütusel autoga.“

Automaatsildumise seadmed on töökindlad ja neid on võimalik kasutada praktiliselt kõigis ilmastikutingimustes. Arvestada tuleb vaid tuulepiiranguga 17 m/s ning sedagi oludes kui tuul puhub risti laeva välispardaga kaist eemale. Sellisel juhul kasutatakse ohutuse tagamiseks lisaks ka laeva otsi.

Lähimad sarnased seadmed asuvad Helsinki Läänesadamas, Marienhamni sadamas ja Langnas’i sadamas Ahvenamaal.

Uute sildumisseadmete paigaldamine toimus projekti TWIN-PORT 3 raames ja seda toetas Euroopa Liit infrastruktuuri investeeringute meetme CEF kaudu. Tallinn-Helsingi meretee arendusele suunatud projekt viiakse ellu perioodil 2018-2023, selles osalevad Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Helsingi linn ja kolm laevaoperaatorit (Tallink, Viking Line ja Eckerö Line) ning projekti kogueelarve on 61,2 mln eurot. Tallinna Sadama poolt tehtavate investeeringute maht oli 15,8 mln eurot.

 

Vaata videost, kuidas automaatsildumine välja näeb!

 

Tallinna Sadama sõnul tohib alates maist nende sadamavaldustes teha laevakerede veealuste pindade puhastust ja muid töid ainult sel juhul, kui sealt tulevad jäätmed kokku kogutakse. Antud otsus on järjekordne samm Tallinna Sadama kestliku arengu strateegias muutumaks Läänemere kõige keskkonnasõbralikumaks sadamaks.

Tallinna Sadama keskkonnajuht Ellen Kaasik ütles, et sadama kestliku arengu strateegia hõlmab plaani vähendada sadama ja seal viibivate laevade mõju keskkonnale. „Meie viimaste aastate ja ka tulevased investeeringud tehnilistesse uuendustesse, nagu kaldaelekter laevadele, automaatne sildumine, reovee vastuvõtuseadmed laevadele ja jäätmete suunamine ringmajandusse, on vaid mõni näide. Samuti vaatasime põhjalikult üle kõik siin osutatavad teenused. Otsus nõuda laevade kerepuhastuse jäätmete kokku kogumist on täna möödapääsmatu, sest igasuguste jäätmete, samuti  vetikate,  võimalike võõrliikide ning lämmastiku, fosfori jm toitainete vette sattumine toetab niigi tundliku Läänemere keskkonna eutrofeerumist,“ lisas ta.

Nüüdsest saab Tallinna Sadama akvatooriumis kerepuhastusteenust osutada ainult eeldusel et puhastusjäätmed kogutakse kokku, vältimaks nende sattumist merekeskkonda.

Tänaseks on oma valmisolekust pakkuda Tallinna Sadama valdustes kerepuhastusteenust andnud teada Soome ettevõte DG-Diving Group. Ettevõte kasutab laevade puhastamiseks patenteeritud uuenduslikku tehnoloogiat ja eriväljaõppe saanud tuukreid ning arendab praegu kerepuhastusseadet, mille kasutamise korral ei ole tuukreid enam edaspidi vaja. Nii bioloogilisi kui ka keemilisi materjale sisaldavad jäätmed kogutakse kaldal olevasse mahutisse ja filtreeritud vesi juhitakse tagasi merre.

„Laevakere veealust osa tuleb olenevalt aastaajast puhastada 1–2 korda kuus, et hoida ära liigne bioloogiliste osakeste kogunemine veealusele osale. Tänu sellele on laevade liikumine kütuse tarbimise ja kiiruse poolest tõhusam ning nende kered üldiselt hästi hooldatud,“ ütles Mika Rouhola ettevõttest DG-Diving Group Oy. Ettevõtte hinnangul võib 200 meetri pikkuse laevakere veealusele osale koguneda kuni 800 kilogrammi bioloogilist materjali. Veealuseks puhastuseks ettenähtud patenteeritud tehnoloogialahenduse mõtles välja sama ettevõtte omanik Mauri Kalliomäki ning seda kasutatakse juba mitmes Soome ja Rootsi sadamas. Seade vastab Rootsi ametiasutuste keskkonnanõuetele ning IMO ja HELCOM-i suunistele.

Tallinna Sadam panustab vastutustundliku ja keskkonnahoidliku ettevõttena regulaarselt oma keskkonnamõju vähendamisse. Ettevõtte kestliku arengu tagamisel on rõhk keskkonnaprioriteetidel ja kliimaneutraalsuse saavutamisel aastaks 2050. Tegutsetakse loodus- ja merekeskkonna suhtes alati vastutustundlikult ning lähtutakse teadmisest, et Läänemeri, meie kodumeri, on üks kõige tundlikumaid ökosüsteeme kogu maailmas.

DG-Diving Group Oy on 1982. aastal asutatud tuntud tänapäevane tuukriettevõte, mis tegutseb Läänemere piirkonnas ning mille kontorid asuvad Turus ja Helsingis. Ettevõtte põhitegevusala on laevade veealune hooldamine, remont ja kontrolltööd. Ettevõte tegutseb rohkem kui kümne tuukrimeeskonnaga.

Tallinna Sadam paigaldab viiele Vanasadama kaile Eestis esimese omanäolise projekti raames ABB uusimad kaldaelektriseadmed, millega sadamas seisvad laevad saavad maapealset elektrit kasutades vähendada laevamootorite heitgaase ja mürareostust.

„Tallinna Vanasadam on üks tihedaima laevaliiklusega sadamaid Euroopas ning kaldaelektri võimekuse loomine on märgilise tähisega samm laevaliikluse tekitatava keskkonnamõju vähendamisel linnaruumile,“ kommenteeris Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm. „Arvestades paranevat õhukvaliteeti ja vähenevat müra, on see positiivne uudis nii kõigile linlastele ja Tallinna külalistele, aga ka laevaoperaatoritele, kes saavad selle läbi panustada linnaruumi keskkonna kvaliteedi arengusse.“

Esimene kaldaelektri võimekusega kai valmib tänavuse aasta lõpus ning see hakkab teenindama Tallinki Tallinn-Stockholmi liini laevasid. Järgmise aasta esimeses pooles tekib kaldaelektri kasutamise võimalus ka Vanasadamas silduvatel Eesti-Soome liini laevadel.

„Arvestuslikult väheneb ühe meie reisilaeva, mis kasutab elektritoiteks rohelist kaldaelektrit vähemalt 7 tundi päevas, CO2 heitmete maht 120 tonni võrra ühes kuus. Samuti avaldub laevamootorite seiskamine paranenud õhukvaliteedis, kuna sadamapiirkonna õhku paiskub vähem heitgaase ja tahkeid osakesi,“ märkis Tallinki laevateeninduse juht kapten Tarvi-Carlos Tuulik. „Oleme oma laevadega juba sellealase esimese sammu teinud Stockholmi sadamas, panustades niiviisi sealse linnaruumi kvaliteeti.“

Paigaldatav tehniline lahendus on kõige kaasaegsem kaldalt laevale (shore-to-ship) lahendus, mille tarnib ABB, ning loob võimaluse ühendada laev maapealsesse võrku 11-kilovoldisel pingel. Ohutuse tagamiseks on kasutusel dubleeritud kontrollmehhanismid, mis tagavad kõrgepinge väljalülitumise igas ohuolukorras. Laeva ühendamiseks kaldavõrku maapealset personali ei vajata – laevameeskond juhib kaugjuhtimispuldiga kail paiknevat kaablikraanat laevaluugini ja ühendab kaabli laeva pistikuga. Laeva elektrisüsteem toimib nii üleminekul kaldaelektrile kui ka tagasiminekul generaatoritoitele ilma katkestusteta.

„Meile on au olla Tallinna Sadama partner Eesti esimese sellise lahenduse rajamisel ning panustada ABB tehnoloogilise võimekusega niivõrd läbimurdelise projekti realiseerimisse,“ märkis ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. „ABB on juhtiv kaldalaadimislahenduste pakkuja juba ligi kakskümmend aastat ning täna on meil selle valdkonna kõige terviklikum lahenduste portfell.“

Tallinna Sadam korraldas viiele Vanasadama kaile (kaid 3, 5, 7, 12 ja 13) kaldaelektri väljaehitamiseks rahvusvahelise riigihanke, mille võitjaks osutus AS Elero. Alajaama seadmed ja automaatika tarnib ABB ning elektriühenduseks vajamineva kaugjuhitava kraana tarnib Eesti ettevõte Scaleup OÜ.

Kaldaelekteri rajamist Vanasadamasse toetab Euroopa Liit Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) meetme projektiga TWIN-PORT 3, mis viiakse ellu koostöös laevafirmade, Helsingi sadama ja Helsingi linnaga. Projekti kogumaksumus on 61 miljonit eurot, sellest Vanasadama kaldaelektri eelarve 3,5 miljonit eurot.

Tallinna Sadam, Helsingi Sadam, Stockholmi Sadam ja Turu Sadam sõlmisid 2016. aastal kokkuleppe, mille kohaselt arendavad Läänemere tihedaima reisiliiklusega ning linnasüdamete vahetus läheduses paiknevad sadamad kaldaelektri lahendusi ühtsest standardist lähtudes.